Olen geenidoonor
Täname, et oled liitunud geenivaramuga!
Tänu Teie panusele on Eestil olemas väärtuslik geeni- ja terviseandmete kogu – geenivaramu – mis võimaldab läbi viia teadusuuringuid meid kõiki puudutavate terviseprobleemide lahendamiseks.
Milles seisneb geenivaramu olulisus?
Esimesed geenidoonorid liitusid 2002. aastal ja tänaseks on geenivaramus juba üle 200 000 eestimaalase proovid ja andmed. Soovijad saavad liituda geenivaramuga ka praegu. Kõikidele kuni 2020. aastani liitunud geenidoonoritele on tehtud nende DNA ehk pärilikkusaine analüüs, mis võimaldab kaardistada 700 000 sellist kohta DNA-s, mille olulisuse teatud terviseseisundite tekkimisel on geneetikud eelnevate uuringutega välja selgitanud. Sellist DNA analüüsimist nimetatakse genotüpiseerimiseks.
Lisaks geeniandmetele on geenivaramusse kogutud geenidoonorite terviseandmed, mis võimaldavad uurida haiguste ja geenide vahelisi seoseid. Terviseandmete olemasolu teeb geenivaramu eriti väärtuslikuks teaduse andmebaasiks, kuna ainuüksi geeniandmete uurimine ei võimalda aru saada, millised erisused inimeste DNAs põhjustavad mingite konkreetsete haiguste või seisundite tekkimist.
Eesti geenivaramu loomine on oluline ka seetõttu, et sellesse kogutud andmete põhjal on võimalik välja selgitada sellised kohad ehk markerid DNA-s, mis muude rahvuste esindajatel ei pruugi olla seotud mingite haiguste või tunnustega. Selliseid n-ö spetsiifilisi eestimaalaste markereid on uuringute abil juba õnnestunud tuvastada.
Nii geeni- kui ka terviseandmete puhul kehtib sama reegel: mida rohkem andmeid on võimalik uurimistöös kasutada, seda täpsemaks muutuvad tulemused. Seetõttu on iga geenidoonori panus väga oluline.