Soovin saada geenidoonoriks
- Tallinnas
Veerenni 53a, VI korrus, E-N 7.30-15.00
Linnamäe tee 3 (Lasnamäe Tervisemaja), II korrus, E-N 8.00-16.00 (lõunapaus 12.00-12.30)
Valukoja 7/2 (Ülemiste Tervisemaja) II korrus, E-N 8.00-16.00 (lõunapaus 12.00-12.30)
Viimsis, Kaluri tee 5a (Viimsi Fertilitas), E-N 7.30-15.00 - Tartus
Teguri 37b, I korrus, E-R 8.00-12.00
Gildi 8, III korrus, kab 318, E-R 8.00-15.30
Turu 2, IV korrus (Tasku Tervisekeskus) E-R 8.00-15.30
Mõisavahe 34b, I korrus, E-R 8.00-15.00 (lõunapaus 12.30-13.00 - Pärnus
Seedri 6 (Tervis SPA), kab 215, E-N 8.00-13.00
Suur-Sepa 14, kab 210 E-N 8.00-12.00 - Narvas
Fama 10/3, kab 14, E-N 7.30-12.30 - Jõhvis
Jaama 34, I korrus, kabinet 15, E-N 8.00-12.00 - Elvas
Supelranna 21, kab 112, E-N 8.00-12.00 - Viljandis
Turu 8/10, II korrus, kab 216, E-N 8.00-12.00 - Võrus
Jüri 19a, kab 412, E-N 8.00-12.00 - Põltsamaal
Lossi 49, E-N 8.00-12.00
Nii saab edaspidi geneetilist informatsiooni arvesse võttes haigusi tulemuslikumalt ennetada ja täpsemalt ravida. Eesti suurima ning Euroopa ühe edukama biopangana on geenivaramu oodatud partner rahvusvahelistes teadusprojektides üle maailma. Kui soovid hakata geenidoonoriks, saad projekti kohta täpsemalt lugeda ja anda ka oma digitaalse nõusoleku liitumiseks geenidoonor.ee lehel.
Kes võivad saada geenidoonoriks? Geenidoonoriks võivad saada kõik vähemalt 18-aastased Eesti isikukoodi omavad eestimaalased, kes pole juba varem liitunud geenivaramuga.
Kuidas saada geenidoonoriks? Geenidoonoriks saamiseks on vaja allkirjastada nõusoleku vorm ja anda geeniproov ehk 6 ml veeniverd. Oma nõusoleku projektis osalemiseks saad anda digiallkirjaga ID-kaardi või Mobiili-ID SIIN. Vereproovi saab anda eespool loetletud SYNLAB-ides. Seejärel transporditakse vereproov geenivaramu laborisse Tartus, kus kõigile uutele geenidoonoritele tehakse personaalsed geenikaardid ehk teisisõnu DNA genotüpiseerimise analüüs. Genotüpiseerimine tähendab geenianalüüsi teostamist geenikiibi abil. Geenikiibilt määratakse 640 000 positsiooni, mis inimestel teadaolevalt omavahel erinevad. Nende erinevuste alusel on võimalik hinnata personaalseid haigusriske ja ravimite sobivust. Edaspidi on võimalik inimeste geeniandmed kasutusele võtta meie meditsiinisüsteemis.