Tartu kutsub osalema visioonikonverentsil, et seada ühiselt linna pikaajalisi arengusihte
5. mail toimub V konverentsikeskuses Tartu linna visioonikonverents „Meie linna lood“. Konverents toob kokku inimesed eri elualadelt ja kutsub kaasa mõtlema, milline on Tartu roll praegu ning milliseid sihte lähikümnendil seada. Tartu Ülikool on linna arengu oluline mõjutaja, mispärast on ülikoolipere liikmed konverentsile väga oodatud.
Visioonikonverents juhatab sisse Tartu linna uue arengukava koostamise, milles pannakse paika Tartu linna tähtsamad arengusuunad aastani 2035.
Tartu linnapea Urmas Klaas kutsub linlasi konverentsist osa võtma ja Tartu tuleviku teemal kaasa rääkima. „Tartu linn on väga rikas lugude poolest, mis räägivad ülikoolilinnast, siinsest kultuurielust, legendaarsetest tartlastest või meie ettevõtlikkusest. Samas on nendesse lugudesse just viimastel aastatel lisandunud palju märksõnu ja teemasid, mis mõjutavad meie tulevikku veel pikalt – ellujäämiskunstid, kestlik areng, elurikkus, nutikas majandus. Konverentsil arutleme, kuidas peaksime oma lähitulevikku kujundama,“ lisas linnapea.
Konverentsil räägime sellest, milliseid lugusid jutustatakse Tartus(t) 10–15 aasta pärast, mil moel peaks Tartu arenema, et pakkuda kümne aasta pärast veelgi meeldivamat elukeskkonda, millistes valdkondades peaks Tartu Eesti mastaabis eestvedaja rolli võtma, kuidas Tartu maailmast vaadates paistab ning kuidas valmistuda selleks, et tulla toime üleilmsete kriisidega.
Konverentsil jagavad inspiratsiooni disainer ja ettevõtja Tõnu Runnel, tippjuht Paavo Nõgene, ökoloog Tuul Sepp, keskkonnateadlane Erik Puura, geeniteadlane Lili Milani, Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse eestvedaja Margit Keller, soojaettevõtja Margo Külaots, diplomaat Kaimo Kuusk, lavastaja Elise Metsanurk, kirjanik Berk Vaher ja teised lennukate ideedega tartlased.
Rohkem infot konverentsi kohta ja registreerimislingi leiab veebilehelt https://www.tartu.ee/visioonikonverents.
Registreeruda saab kuni 28. aprillini. Konverentsist tehakse ka videoülekanne.
Konverentsi korraldavad Tartu linn ja Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus.
Programmi ja esinejate tutvustus
Kell 10.30 Kogunemine
Kell 11.00
Sissejuhatus konverentsile – päevajuht Marii Karell
Avakõne – Tartu linnapea Urmas Klaas
Kell 11.20–12.15
I. Tartu kui kodu
Hea linn on hea koht nii elamiseks, töötamiseks kui ka õppimiseks. Heas linnas on tehiskeskkond ja looduskeskkond tasakaalus, seal leiab erinevas eas ja eluetapis olev inimene oma koha ja väljundi. Aga milline see tasakaalupunkt on? Kas see on erinevatel inimestel erinevas kohas? Milline on koostööd toetav elukeskkond ja kas Tartu vastab nendele tingimustele? Viimaste aastate jooksul on Tartut mitmeid kordi esile toodud linnaruumi arengu poolest, olgu see mõni avaliku ruumi projekt, rattaringlus ja gaasibussid või Autovabaduse puiestee. Kas need edulood on vaid lood või sümboliseerivad need ka laiemaid muutusi elukeskkonnas? Kas muutusi tuleb forsseerida või peaksid need toimuma rahulikult?
Inspiratsioonikõne: Tuul Sepp
Vestlusring: Tuul Sepp, Elise Metsanurk, Margo Külaots, Jiří Kreijčí
Kell 12.15–12.45 kohvipaus
Kell 12.45–13.45
II. Tartu koht Eestis
Tartut võrreldakse paratamatult Tallinnaga. Naljaga pooleks on Tallinn pealinn, aga Tartu peaga linn. Eesti riigi sünd, aga paljuski ka tänane riigi kursi suunamine on ühel või teisel moel ülikoolilinnaga seotud. Ka suur hulk nii endisi kui ka praegusi riigitüüri hoidjaid on oma hariduse saanud just Tartus, kus ülikool ja linn moodustavad ühte põimunud terviku. Mis rolli mängib Tartu pealinnastuvas Eestis, kus n-ö kuldse ringi vallad võtavad Eesti elanikud järjest endale? Milles peaks Tartu jääma eestvedaja rolli? Mis tugevused on just Tartul, mida arendada kultuuris ja hariduses, mis tõmbavad ka aastakümnete pärast inimesi just Tartusse ja Lõuna-Eestisse? Kas kultuuripealinna tiitel jääb ka aastakümneid hiljem pärast 2024. aasta sündmusi Tartule?
Inspiratsioonikõne: Tõnu Runnel
Vestlusring: Tõnu Runnel, Mari Roostik, Margit Keller, Berk Vaher
Kell 13.45–14.15 kohvipaus
Kell 14.15–15.15
III. Tartu roll maailmas
Tartu kultuuripealinna 2024 kandev kontseptsioon on „Ellujäämise kunstid“. Veel mõni aasta tagasi pidasid paljud seda arusaamatuks ja kultuurikaugeks. Täna on selge, et kahjuks või õnneks on tegemist ajakohase ja tulevikku vaatava kontseptsiooniga. Olgu need muutused kliimas, möödunud tervisekriis või ilmselge julgeolekuoht – kõigil nende kriisidega kaasnevatel nähtustel on selge mõju inimese toimetulekule. Mis rolli mängib Tartu Euroopa ja maailma areenil? Mis on need teadmised, oskused, väärtused, mida soovime maailmaga jagada ja mida peaksime juurde õppima? Kas kunste, mida meie oskame hinnata ja kanname endaga, hinnatakse ka mujal maailmas? Millised on meie ellujäämise kunstid? Kuidas rääkida kliimakriisist ajal, kui „pommid kukuvad“?
Inspiratsioonikõne: Erik Puura
Vestlusring: Erik Puura, Lili Milani, Paavo Nõgene, Kaimo Kuusk, Kristel Leif
Kell 15.15 kokkuvõtted
Tuul Sepp on tuntud Eesti loomaökoloog, kes uurib loomade tervist inimese poolt muudetud keskkonnas. Alates 2021. aastast on ta Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor. Lisaks teadustööle on Tuul Sepp ka aktiivne teaduse populariseerija. Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja stipendiume, sealhulgas L'Oreal Baltic ja UNESCO stipendiumi „Naised teaduses“, presidendi noore teadlase preemia ning 2023. aastal riigi teaduspreemia.
Margit Keller on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor ja Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja, kelle teadustöö keskendub ühiskonna muutumisele ja kestlike siirete suunamisele. Ta on tegelenud argielu harjumuste ja ühiskondlike süsteemidega ning teda paelub see, kuidas siirdeuuringute kontseptsioone praktikasse tõlkida ning Eesti ees seisvate ülesannete – energiapöörde, õiglase ülemineku jne – teenistusse panna. Margit kuulub Ida-Virumaa Teadusnõukokku ning on Arvamusfestivali nõukoja liige.
Lili Milani on pärsia päritolu Eesti geeniteadlane, kelle peamisteks uurimisvaldkondadeks on farmakogeneetika ja epigeneetika. Stockholmi lähistel asuvast väikelinnast Eestisse kolinud Lili on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe geenitehnoloogia erialal ning oma doktorikraadi kaitsnud Uppsala Ülikoolis, Rootsis, molekulaarmeditsiini erialal, kus uuris geeniekspressiooni vähirakkudes. Tartu Ülikooli genoomika instituudi asedirektori, professori ja personaalmeditsiini suuna juhina töötav Lili pälvis 2015. aastal Eesti Vabariigi Presidendilt noore teadlase preemia ning 2019. aastal Riigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas grupi koosseisus.
Erik Puura on eesti keskkonnateadlane, kes on omandanud hariduse nii geoloogias, keskkonnakaitses kui ka keemiatehnikas. Ta on koos Mart Ustaviga käivitanud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi ja arendanud ülikooli 10 aastat arendusprorektorina. Erik hindab olukordi ja süsteeme multidistsiplinaarselt, sõlmides kokku erinevad võimalused.
Jiří Kreijčí on Prahast pärit tartlane. Eestisse saabus ta kümme aastat tagasi ning on siinoldud aja jooksul kaaskäivitanud mitmeid kodanikualgatusi nagu Emajõe Aed, Paranduskohvikud ning MTÜ Paranduskelder. Jiří on veendunud, et linnaruum peaks olema eelkõige inimestele ning et autosõbralik linn on lasteebasõbralik linn.
Elise Metsanurk on EMTA Lavakunstikooli lõpetanud mitmekülgne teatritalent, kes tegeleb nii lavastamise, näitlemise kui ka dramaturgiaga. Alates 2020. aastast tegutseb ta Tartu Uues Teatris. Tema tuntumad tööd näitlejana on etendustes „Stereo“, „Lood“ ja „Serafima+Bogdan“, lavastajana on ta publiku ette toonud koostöös Andreas Aadeliga etenduse „Siili poomine" ning Vanemuisega menuka „Romeo ja Julia". Elise on peaaegu terve elu Tartus elanud, nii siin- kui sealpool jõge. Ainult ülikoolis käis ta mujal, märkides huumoriga, et läbinisti tartlane olla oleks ju liig.
Margo Külaots on Eesti soojaettevõtja, kes on energiavaldkonnas ellu viinud mitmeid suundanäitavaid ja innovatiivseid lahendusi. Ta on juhtinud energiakontserni Gren Tartu, varasema nimega Fortum Tartu, ning selle tütarettevõtteid juba alates 2000. aastast. 2009. aastast on ta AS Gren Tartu juhatuse ja 2011. aastast AS Gren Eesti juhatuse esimees. Margo eestvedamisel on Tartu kaugküte viidud üle taastuvatele energiaallikatele ning rajatud Tartusse kaasaegne soojuse ja elektri koostootmisjaam ning kaugjahutussüsteem , mis on valdkonna teerajajaks nii Eestis kui ka kogu Baltikumis. Tartu kütte- ja jahutuslahendust on kasutatud 2016. aastal ühena kaheksast näitest Euroopa Liidus hästitoimivast ja innovatiivsest kaugkütte ja -jahutussüsteemist ning pälvis aastal 2017 Global District Energy Climate Award auhinna.
Tõnu Runnel on multitalent, kes on suutnud edukalt kombineerida erinevaid ametialaseid rolle ja huvialasid. Lisaks disaini- ja fotograafiakarjäärile on ta aktiivselt võtnud sõna ka poliitikateemadel ning asutanud mitmeid tehnoloogiafirmasid, sealhulgas veebiagentuuri Fraktal, kodulehekülgede ja e-poodide loomise ja haldamise tööriista pakkuva Voo ning reaalajas jälgitava kaubavõrgustiku platvormi Sixfold.
Mari Roostik on Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktor, kellel on omajagu kogemust nii eesti keele ja kirjanduse õpetaja, klassijuhataja kui ka õppejuhina. Mari on ka Tartu Koolijuhtide Ühenduse juhatuse liige ning mõtleb alati hea meelega kaasa kõikidel haridust ja selle tulevikku puudutavatel teemadel.
Lisaks osaleb ta Heateo SA Haridusfondi ja Tallinna Haridusameti käivitatud haridusjuhtide praktikaprogrammis, mille üheks osaks on 10 nädalat kestev praktika internetipõhise isikusamasuse tuvastamise teenust pakkuvas idufirmas Veriff.
Berk Vaher on eesti kirjanik ja kriitik, kelle looming hõlmab romaani, novelle, luulet ja esseistikat ning keda tuntakse ka kultuurikorraldajana. Ta on Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, töötas aastakümneid õppejõuna Tartu Ülikoolis ning olnud mitme olulise kultuurinähtuse või sündmuse, sealhulgas Müürilehe ja kirjandusfestivali Prima Vista algatajate hulgas. Berk oli Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna eduka kandidatuuriraamatu „Ellujäämise kunstid“ üks koostajatest, kuulus tiitlivõidu järel SA Tartu 2024 loomenõukokku ning paneb nüüd kokku kultuuripealinna visiooniraamatut.
Paavo Nõgene on mitmekülgne ja kogenud tippjuht, kelle karjäär on hõlmanud nii kultuuri kui ka ettevõtluse valdkondi. Ta on töötanud nii Vanemuise teatrijuhina kui ka Kultuuriministeeriumi kantslerina ning omanud edukat üritusturundusettevõtet. Alates 2018. aasta maikuust juhib Tallink Gruppi. Ta on aastate jooksul olnud mitmete kultuuriorganisatsioonide ja sihtasutuste nõukogu liige, sealhulgas siiani Eesti Kunstimuuseumi nõukogu liige.
Kaimo Kuusk on Eesti diplomaat ja praegune Eesti suursaadik Ukrainas. 2019. aastal asus ta tööle välisministeeriumis, töötades Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo lauaülemana. Enne diplomaadikarjääri töötas Kaimo 20 aastat välisluureametis, tõustes seal peadirektori asetäitjaks. 2023. aasta teises pooles asub ta tööle Eesti saatkonnas Vilniuses. Kaimo on pälvinud 2006. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi ning 2023. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi.
Kristel Leif juhib Tartus sündinud haridusprojekti Solaride, mille eesmärk on arendada päikeseautot, et arendada inimesi. Käesoleval aastal teeb Solaride esimese Baltikumi tiimina debüüdi Austraalias toimuvatel päikeseautode maailmameistrivõistlustel Bridgestone World Solar Challenge. Kristel ise on suurema osa elust elanud Tallinnas, aga bakalaureuseõpingud Tartu Ülikoolis tõid ta Tartusse ning siis sai selgeks, et Tartu on koht, kus ta tahab tulevikus elada ja siin ta nüüd on – juba viimased 8 aastat.
