Kas keelesugulus on päris sugulus? Geenid vastavad

Tartu Ülikooli geneetikud uurisid, kui sarnased on soome-ugri ja teisi Uurali keeli rääkivad rahvad omavahel ning kas keeltes nähtav sugulus peegeldub nende geenides.

Teadustöösse olid kaasatud Euroopast peale eestlaste ka soomlased, karjalased, saamid, ingerisoomlased ja vepslased, Volga-Uurali aladelt marid, komid, udmurdid ja mordvalased ning Lääne-Siberist handid, mansid, nganassaanid, neenetsid ja sölkupid.

Teadlased leidsid, et rohkem kui millelgi muul on tänapäeva populatsioonide geneetilise mitmekesisuse kujundamisel olnud roll nende geograafilisel lähinaabrusel. Uuring näitas ka seda, et kõik Uurali keelte rääkijad peale ungarlaste ja mordvalaste jagavad omavahel geneetilist ühisosa, mida teise, näiteks germaani, slaavi või turgi keeleruumi kuuluvatel geograafilistel naabritel pole.

Arvatakse, et see osa geneetilisest pärandist on saabunud siiamaile idast, ilmselt Uurali mägede ja Lääne-Siberi kandist – sealtpoolt, kust on suure tõenäosusega kunagi tulnud ka keeled. See näitab, et Uurali keelte levikus oli oma osa ka neid keeli rääkinud inimeste rändel.

Loe lähemalt Novaatorist.

Lisateave:
Kristiina Tambets, TÜ genoomika instituudi asedirektor, populatsioonigeneetika vanemteadur, kristiina.tambets@ut.ee