Tagasivaade: 2025. aasta genoomika instituudis

Teadusartiklid

Projektid

Tunnustused

Õppetöö

Külalised kaugemalt

Meist meedias

Sündmused

Muid ettevõtmisi

Sotsiaalmeedia - Kuidas meie tegemistega alati kursis olla?

2025. aasta numbrites

Image
Aastakokkuvõte
Autor: Lota Vana

Teadusartiklid

2025. aastal ilmus genoomika instituudi teadlaste osalusel 106 teadusartiklit. Teadusartiklite ühiskondliku mõju hindamise tööriista Altmetrics järgi sai 2025. aastal avalikes digikanalites nelja Tartu Ülikooli kõige populaarsema artikli hulka kaks genoomika instituudi artiklit:

Paljude geenivariantide mõju oleneb sellest, milliselt vanemalt need pärinevad

Eesti geenivaramu ja Tartu Ülikooli teadlaste osalusel tehtud ulatuslikus rahvusvahelises teadusuuringus tuvastati üle 30 geenivariandi, mille mõju inimese tervisele oleneb sellest, kas need on pärit emalt või isalt. Uue analüüsimeetodi abil õnnestus esimest korda teha vanemaspetsiifilist mõju arvestav seoseuuring suure valimiga.

Uudne analüüsimeetod võimaldab uurida vanemapõhist geneetilist mõju keerukate tunnuste korral ja tuvastada uusi tervist mõjutavaid genoomipiirkondi. Meetod võimaldab luua olemasolevatele andmekogudele lisaväärtust.

Leia artikkel

Ravimid võivad kõhubakterite kooslust püsivalt häirida

Mõnikord juhtub, et mõne haiguse puhul tuleb võtta mõnda tabletti. Juhtub aga sedagi, et seisund paraneb ja rohuvõtu võib järele jätta. Kui aga ravimist saadud kasu jääb püsima, kas võib siis juhtuda, et püsima jääb ka mõni kõrvaltoime?

Eesti teadlased ongi nüüd avastanud, et ravimi toime soolestiku bakteritele võib näha olla ka aastaid pärast ravi lõpetamist.

Leia artikkel

Tutvu kõigi “Kuuma teaduse” rubriigi teadustöödega

Selleks, et genoomika instituudis tehtav teadustöö jõuaks võimalikult paljudeni, koostame uuringuid tutvustavaid ja olulisemaid tulemusi selgitavaid populaarteaduslikke artikleid. Alljärgnevalt saad tutvuda osaga meie kõige silmapaistvamatest teadustöödest möödunud 2025. aastal.

Projektid

2025. aastal lõppes instituudis 13 projekti. 2026. aasta alguseks oli käimasolevaid projekte suisa 55. Lõppenud aasta tõi instituuti ka mitmeid väga suuri projekte, millele rahastuse saamiseks pidid meie teadlased läbima tiheda konkurentsi.


Mari Sepp asutab rahvusvahelise grandi toel teadusrühma väikeaju uurimiseks

21. jaanuaril 2025 kuulutati välja Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) käesoleva aasta installatsioonigrandi saajad. Kümne teadlase hulgas on neurobioloog Mari Sepp, kelle teadustöö hõlmab arengubioloogia, evolutsioonibioloogia ja funktsionaalse genoomika valdkondi.


Image
Triin Laisk
Triin Laisk. Autor: Karl Erik Piirimees

ERC väljakujunenud teadlase grant

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) otsustas rahastada professor Triin Laisa teadusprojekti, mille eesmärk on paremini mõista naiste tervist mõjutavaid tegureid ja parandada naiste heaolu kogu elukaare vältel. Projekti „Understanding Women’s Health Through the Lens of Hormonal Sensitivity: Genetics, Mechanisms and Health Trajectories“ (UNDERwHER) eelarve on 1,86 miljonit eurot.


Image
Kelli Lehto
Autor: Andres Tennus

ERC alustava teadlase grant

Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto ühendab mainekas Euroopa Teadusnõukogu grandiprojektis geneetika, psühholoogia ja andmeteaduse, et selgitada täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekkepõhjusi ning parandada diagnoosivõtteid. Uurimisprojekti eelarve on ligi 1,5 miljonit, mis tuleb Euroopa Komisjonilt. Euroopa Teadusnõukogu grandid on teadusmaailmas ühed hinnatuimad. Seekordses voorus kandideeris grandile 3928 projekti, millest edu saatis 12%.

Tutvu kõigi projektidega

Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus

Personaalmeditsiini tippkeskus CEPM

Heaoluteaduste tippkeskus EstWell

Andmepõhise personaalmeditsiini keskus TeamPerMed

Riikliku tähtsusega teadustaristu

Tunnustused

Presidendi teenetemärgid

Eesti Vabariigi aastapäeva eel tunnustab president Alar Karis riigi teenetemärkidega 157 inimest. Riigivapi I klassi teenetemärgi pälvis akadeemik Richard Villems ning valgetähe III klassi teenetemärgi akadeemik Krista Fischer.

Elin Org´i töörühm kuulutati riigi teaduspreemiate laureaadiks

Arsti- ja terviseteaduste alal pälvisid riikliku teaduspreemia mikrobioomika professor Elin Org, mikrobioomika teadur Kreete Lüll, statistilise metagenoomika teadur Oliver Aasmets ja Mikroobikoosluste teadur Kertu Liis Krigul tööde tsükli „Soole mikrobioomi seosed tervisega – uus perspektiiv terviseuuringutes“ eest. Krigul valiti 2025. aastal ka Eesti noorte teaduste akadeemia liikmeks. Sel aastal anti riigi teaduspreemiad välja 35. korda.

Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid

21. novembril andis rektor Toomas Asser Tartu Ülikooli aulas pidulikult üle 2025. aasta teenetemärgis. Teiste seas tunnustati Tartu Ülikooli medaliga mikrobioomika professorit Elin Org´i ja Tartu Ülikooli aumärgiga sekveneerimislabori juhatajat Tuuli Reisbergi.

Euroopa Komisjoni Innovatsiooni Radari tunnustus

Euroopa Komisjoni Innovatsiooni Radar tunnustas professor Reedik Mägi juhitud projekti OPTOMICS, mille keskmes on 2. tüüpi diabeedi ennetusmeetodi välja töötamine. Euroopa Komisjoni hinnangul on projekti näol tegemist võtmetähtsusega innovatsiooniga. Tunnustus näitab, et meie teadustööl on potentsiaal jõuda turule, tuues otsest kasu patsientidele ja meditsiinisüsteemile.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tunnustus

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) tunnustas meie projekti BRIGHT, andes sellele teise koha märkimisväärse sotsiaalse ja majandusliku mõjuga innovatsioonide kategoorias.

Maailma mõjukaimad teadlased genoomika instituudis

Teabeettevõte Clarivate avaldas äsja maailma enim viidatud teadlaste 2025. aasta ülevaate, kuhu kuulub ka Tartu Ülikooli genoomika instituudi mikrobioomika professor Elin Org. Tegemist on neljanda korraga, mil Org pingeritta jõudis.

Precision Medicine Awards 2025

Geenidoonorite veebikeskkond MinuGeenivaramu tunnistati Precision Medicine Awards 2025 konkursil innovatsiooni ja koostöö kategooria võitjaks. Rahvusvaheline auhind tunnustab algatusi, mis arendavad täppismeditsiini ning ühendavad teaduse, tervishoiu ja inimeste kaasamise. Žüriisse kuulusid juhtivad farmaatsia- ja biotehnoloogiaettevõtete eksperdid ja tippjuhid, sealhulgas esindajad firmadest Pfizer, Roche, AstraZeneca, Illumina ja Novartis.

Hõbemuna

MinuGeenivaramu portaal pälvis 2025. aastal kategoorias “Digiteenus ja rakendus” hõbemuna.

Nature konkurss „Inspiring Women in Science“

Genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk valiti esimesena baltikumist ajakirja Nature konkursil „Inspiring Women in Science“ („Inspireerivad naised teaduses“) teadusliku saavutuse kategoorias kaheksa finalisti hulka.

Teaduse populariseerija 2025 - Erik Abner

Eesti teaduste akadeemia ja Eesti Teadusagentuur annavad alates 2006. aastast välja Eesti teaduse populariseerimise auhinda. Sel aastal pälvis kategooria „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil” II preemia Erik Abneri raamat „Eesti kivistised. Algaja fossiiliküti abiline”, mis täidab Eesti paleontoloogia populariseerimises pikaajalise tühimiku ja innustab noori teadust avastama.

Prof. Mait Metspalu valiti Leedu Teaduste Akadeemia (Lietuvos mokslų akademija) välisliikmeks

Tegemist on aunimetusega, mida antakse tavaliselt väljapaistvatele teadlastele või ekspertidele teistest riikidest, tunnustamaks nende panust teadusesse ja koostöösse. Evolutsioonilise genoomika professor ja genoomika instituudi direktor Mait Metspalu on teinud koostööd Leedu teadlastega juba üle 10 aasta.


Õppetöö

Genoomika instituut viis läbi esimese bakalaureuseõppe üliõpilastele mõeldud kursuse

2025. aasta veebruarist aprilli alguseni oli geneetika ja biotehnoloogia eriala bakalaureuseõppe üliõpilastel võimalus osaleda õppekavva lisatud uuel kursusel “Genoomika (LTGI.00.006). Suunamooduli õppeaine loodi eesmärgiga anda hea ülevaade genoomiuuringute kiiresti arenevast maastikust.

38 bakalaureuse- ja magistritööd

Eelmisel õppeaastal juhendasid genoomika instituudi teadlased erinevatel erialadel kokku 38 bakalaureuse- ja magistritööd. Tööde teemad ulatusid arheogeneetikast personaalmeditsiinini, üksikraku tasemest populatsioonideni ja süvauuringutest rakendusliku statistikani. Ülevaate juhendatud töödest leiab: https://genomics.ut.ee/et/sisu/genoomika-instituudi-teadlased-juhendasid-38-bakalaureuse-ja-magistritood

Hanna Maria Kariis, PhD

3. novembril kaitses Hanna Maria Kariis edukalt oma doktoritööd “Improving pharmacotherapy outcomes in psychiatric and cardiovascular conditions” (“Psühhiaatriliste ja kardiovaskulaarsete haiguste ravitulemuste parandamine”). Kariisi juhendasid genoomika instituudi epi- ja farmakogenoomika professor Lili Milani ja neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto ning funktsionaalse genoomika teadur Maris Alver.

Professor Triin Laisk

Oktoobris valis Tartu Ülikooli senat genoomse epidemioloogia professoriks genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessori Triin Laisa, kes kaitses 2015. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi arstiteaduse erialal.

Professor Priit Palta

Märtsis valis Tartu Ülikooli senat rakendusliku genoomika professoriks Priit Palta. Prof. Priit Palta töötab genoomika instituudi asedirektori ning Eesti geenivaramu arenduskeskuse juhina.

Genoomika instituudis ootab Sind mitmekesine valik bakalaureuse ja magistriastme uurimisteemasid alates arheogenoomikast ja populatsioonide ajaloost kuni haiguste geneetilise eelsoodumuse ja riskitegurite analüüsini.

Alusta oma teaduskarjääri genoomika instituudis!

Külalised kaugemalt

Image
Pääbo
Autor: Lauri Saluveer

Nobeli preemia laureaat Svante Pääbo

Detsembris toimus Omicumis kohtumine Nobeli preemia laureaadi ja TÜ värske audoktori professor Svante Pääboga. Tegemist oli ainulaadse võimalusega teaduskarjääri alustajatele, kel oli võimalus saada vabas õhkkonnas personaalset tagasisidet ja nõu seoses oma uurimisideedega.

Leedu rahvastiku ja harvaesinevate haiguste biopank

Leedu kolleegid on tähtsa ja pika tee alguses ning meil on hea meel olla neile teejuhiks – toetades neid nii teadmiste kui ka kogemustega. Oli suur rõõm võõrustada Leedu vastloodud biopanga meeskonda, eesotsas juhi Giedrė Kvedaravičienėga, kes saabus Tartusse õppevisiidile.

Image
Korea
Autor: Lota Vana

Lõuna-Korea Gangwoni provintsi esindajad

Eelmisel õppeaastal külastasid instituuti Lõuna-Korea Gangwoni provintsi esindajad. Tutvustasime instituuti, Eesti Geenivaramu biopanka ja meie tegevusi laiemalt ning saime põgusa ülevaate Gangwoni provintsi haiglatest.

Greifswaldi Ülikool

Veebruaris väisasid Tartu Ülikooli kauaaegse koostööpartneri Greifswaldi Ülikooli esindajad eesotsas rektor professor Katharina Riedeliga ning õppe-, õpetajakoolituse ja rahvusvahelistumise prorektori Dorthe G. A. Hartmanniga. 21. veebruari päeva esimeses pooles käisid külalised genoomika instituudis, kus neid võtsid vastu arendusprorektor Tõnu Esko, instituudi juht Mait Metspalu ja geenivaramu juht Lili Milani.

Image
Helsinki biopank
Autor: Lota Vana

Helsingi biopank

Soomes tegutseb erinevates piirkondades kokku üheksa biopanka, millest mitmega on ka meil juba koostöökogemus ning ühised projektid - Helsingi biopangaga veel mitte. Jagasime oma kogemusi Eesti geenivaramu arendamisest, andmete analüüsimisest ja struktureerimisest ning tutvusime Soomlaste tehtud tööga. Eriti tundsid valdkonna kolleegid huvi Minu Geenivaramu portaali vastu ja uuriti ka kuidas oleme andnud geenidoonoritele tagasisidet. Soome külalised nentisid, et kuigi paljude teemade puhul võetakse eeskuju rootslastelt, siis genoomika-alaste teadusuuringute ja elanikkonna kaasamisel nähakse lipulaevana just Eestit ja geenivaramut.

Maldiivide president

Image
Maldiivide president
Autor: Lota Vana

Riigipea ja tema delegatsiooni võttis vastu geenivaramu juht, farmakogenoomika professor Lili Milani. Külalistele tutvustati geenivaramut ja genoomika instituudi teadustööd, mis toetab Eestis geeniandmete laialdasemat kasutust tervishoiusüsteemis. Delegatsioonil oli suur huvi geenidoonorite portaali MinuGeenivaramu vastu ning president avaldas soovi koostöös geenivaramuga koguda ja analüüsida Maldiivide elanikkonna geeniandmeid. Mohamed Muizzu on Maldiivi Vabariigi president alates 2023. aastast. See on Maldiivide riigipea esimene visiit Eestisse ning president Muizzu üks esimesi visiite Euroopasse.

Lisaks võõrustasime mitmeid kooligruppe ja teisi huvilisi.

Meist meedias

Sel aastal kajastas Eesti meedia meie tegemisi ligikaudu 300 korral. Lisaks teadustööst kõnelevatele artiklitele avaldati ka ekspertintervjuusid meie teadlastega, kirjutati persoonilugusid ning loodi selgitavaid saateid televisooni tarbeks.

Novaatori 2025. aasta lugejate lemmiklood

ERR Novaator on auhinnatud teadusuudiste portaal, mis valmib ERR-i ja Eesti teadusasutuste koostöös. 2025. aasta 20 lugejate seas populaarseima artikli hulgas on ka kolm meie teadustööst kõnelevat lugu:

Napoleoni väge laastasid Venemaal külma kõrval kaks ootamatut vaenlast

Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud paleogeneetiline uuring näitas, et Napoleoni armee hävingut Venemaal kiirendasid lisaks külmale ja näljale ka nakkushaigused. Teadlased tuvastasid sõdurite hammastest paratüüfset palavikku tekitava Salmonella bakteri ja taastuvat palavikku põhjustava Borrelia bakteri DNA-d. Leiud klapivad ajalooliste kirjeldustega, kus sõdurid kannatasid saastunud toidust tingitud kõhulahtisuse ja täide levitatud palaviku käes.


Arst: soolevähki saab varakult avastada, kuid inimesed ei lähe uuringutele

Eestis sureb soolevähki aastas 400 inimest, kuigi haigus on sõeluuringuga hästi ennetatav. Kirurg Andri Jäägeri sõnul leitakse positiivse peitveretesti andnutest vähk vaid kuuel protsendil, samas kui ligi pooltel avastatakse vähieelsed muutused, mis eemaldatakse. Paraku jätab kolmandik positiivse proovi andnutest hirmus koloskoopia ees uuringule minemata.


Eestlaste söögiisu mõjutab ports ainulaadseid geenivariante

Tartu Ülikooli teadlased tuvastasid enam kui 200 geenivarianti, mis mõjutavad eestlaste kehakaalu. Selgus, et paljud neist ei reguleeri ainevahetust, vaid tegutsevad ajus, mõjutades näljatunnet ja isu. Üks protsent eestlastest kannab POMC-geeni varianti, mis takistab täiskõhutunde tekkimist, soodustades ülesöömist. See teadmine aitab mõista, et ülekaal pole alati iseloomu nõrkus, ning võib tulevikus suunata personaalset ravi.

Televisoon

1

Teadussaade „Ja nii ongi?” uuris, miks kasvab vähki haigestumine üha nooremate seas ning millised geneetilised ja väliskeskkonna tegurid seda mõjutavad.

Teadussaade „Ja nii ongi?”

4

Bioinformaatika professor Reedik Mägi ja käitumisgeneetika professor Uku Vainik aitasid vastata küsimustele seoses kaalulangetusravimitega Kanal 2 saates "Täistund".

Saade "Täistund"

5

Teadussaade „Ja nii ongi?” uuris, kuidas geeniteadus aitab ennetada haigusi enne kui need meie elu oluliselt mõjutama hakkavad.

Teadussaade „Ja nii ongi?”

7

Evolutsioonigeneetik Mait Metspalu ja arheoloog Aivar Kriiska Ringvaates

Ringvaade

6

Neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto ja Eesti ATH Liidu juhatuse liige Tanel Peets Kanal 2 saates “Õhtu!”.

Kanal 2 "Õhtu!"

8

Erik Abner tutvustas Terevisooonis Nature Communications-is avaldatud teadustööd.

Terevisioon

6

Professor Lili Milani rääkis Kanal 2 saates “Õhtu!”, milliseid uusi võimalusi värske inimgeeniuuringute seadus teadustööks ja uute tervishoiuteenuste arendamiseks pakub.

Saade "Õhtu!"

8

Käitumisgeneetika professor Uku Vainik rääkis Kanal 2 saates “Õhtu!” kaalulangetust mõjutavatest teguritest.

Kanal 2 "Õhtu!"

Kelli

Kaasprofessor Kelli Lehto selgitas Terevisioonis, miks on täiskasvanute ATH-d oluline uurida ja millised eesmärgid on ta koos kolleegidega miljonigrandi raames ette võtnud.

Terevisioon

Geenivaramu sünniloos said kokku hull idee ja riiklik auahnus

Lili Milani: ilma geenidoonori enda loata ei saa me tema andmeid jagada, isegi lastele mitte. Meil on teine ülesanne


Sündmused

Image
Geenifoorumi peaasineja Eimear Kenny
Geenifoorumi peaasineja Eimear Kenny. Autor: Andres Tennus

Geenifoorum 2025

24. korda toimuv Baltikumi suurim geneetikakonverents Geenifoorum tõi Tartusse oma eriala rahvusvahelised tipptegijad. Tänavune teaduskonverents ERMis kajastab genoomika kiiret arengut, hõlmates selliseid teemasid nagu uued genoomi uurimise meetodid, reproduktiivgeneetika, haiguste tekkemehhanismid, vananemine ning meditsiinilise geneetika ja suurandmete lõimimine. Tähelepanu alla võetakse ka inimese päritolu ja mikrobioom.

Geenifoorumil anti üle ka Artur Linnu nimelised stipendiumid, millega toetatakse Eestis õppivaid doktorante biomeditsiini, biotehnoloogia, genoomika ja molekulaarbioloogia valdkonnas. Stipendiumi pälvisid Merve Nur Güler, Marilin Moor ja Birgit Malken.

Loe lähemalt: https://genomics.ut.ee/et/uudis/artur-linnu-nimelise-stipendiumi-palvisid-merve-nur-guler-marilin-moor-ja-birgit-malken

Kahe instituudi aastakonverents

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut (MRI) ning genoomika instituut (GI) korraldasid traditsioonilise aastakonverentsi, kus võeti kokku lõppenud aasta olulisemad teadustööd. Kahe päeva jooksul sai kuulata kokku 27 ettekannet ning pidada põnevaid arutelusid postersessioonidel. Lisaks kahe instituudi teadlastele astusid konverentsil üles külalisesinejad

TeadusEst

2025. aasta teadusfoorumi “TeadusEST 2025: Eesti teaduse tipus on tihe”, keskmes olid Eesti teaduse tippkeskused ja teaduse hindamine. Genoomika instituudiga on tihedalt seotud kolm tippkeskust, millest juhime kaht:

  • Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus

  • Personaalmeditsiini tippkeskus

Vaata teadusfoorumi otseülekannet ja meie ettekandeid järgi: https://www.youtube.com/live/SyesLXJtqPc

Teaduskommunikatsiooni konverents “Teaduskommunikatsiooni roll ühiskonnas”

12. novembril toimus Tallinnas teaduskommunikatsiooni konverents “Teaduskommunikatsiooni roll ühiskonnas”. Konverentsi fookuses oli sel korral teaduse usaldusväärsus ja teaduskommunikatsiooni roll ühiskondlike protsesside mõjutamisel.

Konverentsi kolmandas, teaduskommunikatsiooni mõjule pühendatud osas rääkis genoomika ja biopankade professor, akadeemik Andres Metspalu Eesti geenivaramu loomisest ning sellest, millist rolli kommunikatsioon selles kandis. Samuti osales ta päeva teises pooles toimunud paneelarutelus.

Vaata kõiki konverentsi ettekandeid ja arutelusid järgi: www.youtube.com/watch?v=NIkmc5_YP3I

Kolme minuti loengute konkurss

Sel aastal Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud doktorantide populaarteaduslike kolme minuti loengute konkursil kõlas 13 eestikeelset ja 14 ingliskeelset loengut. Eestikeelsel konkursil pälvis teise koha preemia genoomika instituudi tervisekäitumise geneetika nooremteadur Kerli Ilves. Oma loengus käsitles ta inimese isiksuseomaduste ja geeniinfo kasutamist kroonilisi haigusi ennetava tervisekäitumise suunamisel. Ingliskeelsel konkursil tegi suurepärase etteaste funktsionaalse genoomika nooremteadur Kanwal Batool, kes rääkis, miks on oluline uurida populatsioonispetsiifilisi geenivariante.

Teadlaste ÖÖ 2025

Septembris toimus Omicumi õppehoones teadlaste öö programm „Käed rakku!“. Sel aastal osales põnevas programmis ka genoomika instituut. Aatriumis said külalised mängida meie teadlaste loodud harivaid mänge, piiluda mikrobioomi uurimise telgitagustesse, avastada, mida geenidoonorid saavad teada portaalis MinuGeenivaramu ja selga proovida vana DNA uurija varustust. Lisaks oli võimalus heita pilk geenivaramu biohoidlasse ja laboritesse.

14. rahvusvaheline fennougristika kongress (CIFU)

Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum (CIFU) on suurim rahvusvaheline soome-ugri (Uurali) keelte, kultuuride, kirjanduse, folkloori, kunsti, muusika, rahvausundi ja ajaloo uurimisele pühendatud teadusüritus. Alates 1960. aastast on kongressi korraldatud iga viie aasta tagant. 14. rahvusvaheline fennougristika kongress (CIFU XIV) toimub 18.–23. augustil 2025 Tartus. Kongressi peakorraldaja on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Meie instituudi teadlased koos teiste teadlastega "Eesti juured" tippkeskusest aitavad tutvustada transdistsiplinaarseid teemasid, sealhulgas geneetikat ja arheoloogiat.

Euroopa Inimesegeneetika Ühingu aastakonverents (ESHG 2025)

Tänavune konverents toimus 24.–27. mail Milanos. Jagati uusi teadmisi, loodi koostöövõrgustikke ja kujundati ühiselt genoomikauuringute tulevikku.Genoomika instituut oli taas väärikalt esindatud – olime nii kuulamas kui ka esinemas. Laval astusid üles Erik Abner, professor Krista Fischer, Robin Hofmeister ja Irene Gallego Romero. Samuti esines meie lähedane kolleeg Kaur Alasoo (TÜ arvutiteaduse instituut).

Posterettekandena tutvustasid oma teadustööd professor Andres Metspalu, Anders Eriksson, Maris Alver, Anne-Mai Ilumäe, Birgit Malken, Fanny-Dhelia Pajuste, Valentina Rukins ja Rodrigo Flores.

Image
P5152342-Enhanced-NR.jpg
Autor: Genoomika instituut

Euroopa biopanga nädala kongress (EBW25)

Kongress tõi kokku ligikaudu 800 biopanganduse eksperti, tööstusspetsialisti, loodusteaduste valdkonna teadlast ning olulisi otsustajaid. Sündmus kestis kokku neli päeva pakkudes sisukaid ettekandeid, aga ka võimaluse üldiseks kogemuste vahetamiseks. Ühe peaettekande pidas Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor ja evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu.

Lisaks pälvis professor Andres Metspalu konverentsil tunnustuse pikaajalise eduka töö eest BBMRI-ERIC võrgustikus.

Genoomika instituudi delegatsioon Kanadas

Mai alguses käisid meie instituudi teadlased – Mait Metspalu, Elin Org, Reedik Mägi, Andres Metspalu ja Neeme Tõnisson – visiidil McGilli Ülikooli genoomikakeskuses Kanadas. Kutse Kanadasse saadi pärast eelmisel aastal toimunud McGilli Ülikooli teadlaste visiiti Eestisse, kui välismaal tegutsevatel kolleegidel tekkis ühiste arutelude käigus huvi mitmete meie uurimissuundade vastu, alates populatsioonipõhise geenivaramu arendamisest kuni personaalmeditsiini võimalike rakendusteni.


Muid ettevõtmisi

Uus inimgeeniuuringute seadus

Eesti geenivaramu eksperdid on aktiivselt osalenud uue inimgeeniuuringute seaduse (IGUS) eelnõu väljatöötamises, mis jõudis 2025. aasta lõpuks Riigikokku esimesele lugemisele. Eelnõu ajakohastab geenivaramu ja geeniuuringute õigusraamistiku, täpsustab andmete kogumise ja kasutamise põhimõtteid ning sätestab mehhanismid, mis võimaldavad geenidoonoritel anda nõusolek oma andmete kasutamiseks tervishoius.

„Tuhanded eestimaalased on andnud oma andmed lootuses, et need aitavad kaasa meditsiini arengule ja patsientide ravile. Uue seadusega säilib geenidoonorite kindlus, et nende andmeid kasutatakse jätkuvalt turvaliselt ja isikustamata teadustööks, kuid nüüd saab geenivaramu andmekogu kasutada ka nende endi tervise hüvanguks,“ selgitas Eesti geenivaramu juht Lili Milani. Loe lähemalt Sotsiaalministeeriumi pressiteatest.

Mäng “Pea tasakaalu!”

Meie neuropsühhiaatrilise genoomika töögrupi teadlased on valmis saanud uue hariva veebimängu „Pea tasakaalu!“, mis põhineb Tartu Ülikooli Eesti geenivaramus läbi viidud uuringu tulemustel, milles osales 86 000 inimest.

Tasuta ja kõigile kättesaadav mäng aitab mõista, kuidas kujuneb depressioon ning milliseid valikuid saab selle ennetamiseks teha.

Proovi mängu

Ryoji Ikeda isikunäitus

2025. aastal lõppes Ryoji Ikeda isikunäitus Eesti Rahva Muuseumis. Eksponeeriti teost „The Critical Paths“ („Kriitilised teed“, 2024), mille loomise aluseks oli koostöö Tartu Ülikooli genoomika instituudiga. Näitus oli avatud 2. novembrist 2024 kuni 2. märtsini 2025. Vaata ja kuula arheogenoomika professor Kristiina Tambetsi kokkuvõtet meie koostööst näituse loomisel.


Tähistame tähtpäevi

Image
Kristiina ja Ralf Tambets
Autor: Lota Vana

Emadepäev - Emad teaduses

Öeldakse, et käbi ei kuku kännust kaugele. Nii ongi juhtunud, et huvi loodus- ja täppisteaduste vastu on kandunud edasi emadelt lastele ning nakatanud nõnda, et ka lapsed on täiskasvanueas otsustanud omandada sama valdkonna doktorikraadi. Emadepäeva puhul uurisime neilt, millist rolli on teadlasest ema nende enda karjäärivalikutes mänginud.

Sõbrapäev - kui palju sõltub inimese sõbralikkus geenidest?

Sõbrapäeval on ikka paslik rääkida sõprusest, 2025. aastal tegime seda läbi teaduse prisma. Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste sõnul sõltub see, millised inimesed sind ümbritsevad ning milline sõber sa ise loomu poolest oled, mitte ainult elukogemusest, vaid ka geenidest.

Geenivaramu
Genoomika instituudi koosolekuruumid kannavad uusi nimesid
Majajuhi uuendamise käigus kuulutasime kevadel välja nimekorje koosolekuruumidele 308, 508, 509, 604. Hea meel on välja kuulutada, et valituks osutusid nimed, mis on inspireeritud loodusnähtustest, ladinakeelsed ning toetavad naised teaduses ideed. Uued nimed on:

308 - MARE (meri)
508 - LUNA (kuu)
509 - STELLA (täht)
604 - AURORA (koit)

Ole meie tegemistega kursis iga päev

Meil on hea meel, et 2025. aastal asus meie tegemisi sotsiaalmeedia kaudu jälgima 2000 uut kasutajat. Kui ka Sina soovid, et värsked teated meie teadustööst ja teistest ettevõtmistest jõuaksid Sinuni esimesena asu meid lisaks kodulehele jälgima LinkedIn-is, Instagramis või Facebookis!