Uuring: rinnavähi sõeluuringu täiendamine aitaks päästa noorte naiste elusid

Eestis toimub rinnavähi sõeluuring alates 50. eluaastast, kuid viiendik esmasjuhte esineb noorematel naistel. Seetõttu testiti rakendusuuringus uusi võimalusi haiguse varaseks avastamiseks.

Hoolimata laialdasest sõeluuringust ja järjest paranevatest ravivõimalustest, on rinnavähk naiste seas endiselt kõige levinum pahaloomuline kasvajatüüp ning peamine vähkkasvajatest tingitud surmapõhjus. Kuigi on märgatud, et seda esineb järjest enam ka noorte naiste seas, ei oleks nende lausaline sõeluuring paljudel põhjustel kuluefektiivne.

Rahvusvahelise koostöö tulemusena viidi läbi BRIGHT kliiniline uuring, mille eesmärk oli aidata kaasa kurvalt lõppevate ravijuhtude vähenemisele alla 50-aastaste naiste seas. Samuti hinnati uue meetodi vastuvõetavust nii naiste kui meditsiinipersonali poolt. Eestis vedasid uuringut Tartu Ülikool, meditsiinilabor Antegenes ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Uuringu läbiviimises osales välise partnerina ka Tervisekassa. Samaaegselt viidi rakendusuuring läbi ka Rootsis ning Portugalis, mille kliinilised tulemused avaldatakse eraldiseisvates teadusartiklites.

Meditsiinigeneetika professori Neeme Tõnissoni sõnul on projekt pälvinud rohkelt heakskiitu meditsiini- ja teadusvaldkonnas laiemalt. Hiljuti tunnustas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) projekti, andes sellele teise koha märkimisväärse sotsiaalse ja majandusliku mõjuga innovatsioonide kategoorias. “See näitab, et projekti olid kaasatud oma ala rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, kes suutsid töötada välja lähenemisviisi paljusid riike puudutava terviseprobleemiga võitlemiseks,” kommenteeris Tõnisson.

Personaliseeritud riskipõhine rinnavähi sõeluuring

Uuringu autorid toonitavad tulemustele tuginedes, et üksikute suure mõjuga geenivariantide kõrval on rinnavähi tekke riski hindamisel vajalik vaadata geneetilist eelsoodumust laiemalt. Nende sõnul keskendub praegune sõeluuring lisaks naissoole riskitegurina vaid vanusele ehkki viiteid vähi tekkimise riskile oleks oluliselt rohkem. Samas nendivad nad, et sõeluuringuid täiustades tuleks vältida tarbetuid uuringuid ja sekkumisi madala riskiga naiste puhul.

Eesti haru uuringus osales vabatahtlikult 799 tervet naist vanuses 35–49. Uuringu tulemusel selgus, et 330 (41,3%) naisel oli polügeenne risk rinnavähi tekkeks kõrgem kui keskmisel 50-aastasel naisel. Need naised said soovituse alustada personaalse sõeluuringu programmiga enne 50-aastaseks saamist. Konkreetne vanus, millal peaks sõeluuringut alustama, sõltub just naise personaalsest riskitasemest. 124 (37,6%) naist pidid soovituse kohaselt alustama rinnavähi sõeluuringuga käesoleval aastal ning 183 (55,5%) naist järgnevatel aastatel. Naiste hulgas, kes juba alustasid sõeluuringuga, diagnoositi koheselt 14 (15%) healoomulist kasvajat, üks (1,1%) vähieelne seisund ning üks (1,1%) varane rinnavähk. Meditsiinigeneetiku konsultatsioonile suunatud isikutest leiti lisaks neli (4,4%) võimaliku perekondliku eelsoodumusega naist, kes samuti alustasid personaliseeritud rinnavähi sõeluuringuga.

Teadlased soovitavad sõeluuringut täiendada

Pärast uuringus osalemist olid naised teadlikumad geneetilistest ja mittegeneetilistest rinnavähi riskiteguritest ning said infot, kuidas paremini ennetada või varakult avastada haigust. Suurenenud riskiga alla 50-aastased naised said osaleda intensiivistatud sõeluuringuprogrammis, mis vähendab haiguse tekkel tüsistuste ohtu. Samal ajal välditi väiksema riskiga naiste madala efektiivsusega sõeluuringut.

Onkoloog dr Peeter Padriku sõnul on Euroopa Komisjoni soovitus praeguse sõeluuringu alguse vanusepiiri alandada. “BRIGHT projektis väljatöötatud personaliseeritud riskide põhine käsitlus on selle soovitusega kooskõlas, kuid võimaldab sõeluuringut rakendada tervishoiu ressursse kokku hoides ja asjatuid protseduure vältides oluliselt otstarbekamalt,” selgitas Padrik. Ta lisas, et personaliseeritud lähenemine on varajase haiguse avastamise kõrval suunatud ka rinnavähi juhtude vähendamisele, pakkudes riski kahandavaid tegevusi.

Uuringuartikli juhtivautor Madli Tamm ütles, et lisaks avastatud vähijuhtumitele, on oluline ka saadud tagasiside. “Meie uuringukohordis oli nooremaid naisi vanuses 35–39 statistiliselt oluliselt rohkem kui teistes vanusegruppides, mis viitab noorte naiste tugevale soovile personaalse sõeluuringu järele,” kommenteeris Tamm.

Ta lisas, et autorite pakutud teenusemudel muudab rinnavähi sõeluuringu mugavaks ja kättesaadavaks laiemale elanikkonnale ka tehniliste lahenduste kaudu. “Testisime erinevaid infokanaleid, kodust DNA-proovide võtmist ja uuringutulemuste edastamist veebis, millele andsid positiivse tagasiside nii tervishoiutöötajad kui ka uuringus osalenud naised ise,” rääkis Tamm.

Kokkuvõttes andis BRIGHT-uuring teostatava ja lihtsasti rakendatava personaalse rinnavähi sõeluuringu teenusemudeli, mida saab rakendada ka teistes riikides. Sellel lähenemisel on potentsiaal parandada patsientide tulemusi globaalselt ning vähendada rinnavähi suremust, parandades ennetust ja varajast avastamist tänu kättesaadavale ja täpsele sõeluuringuteenusele.

Tutvu uuringuga lähemalt: https://doi.org/10.1016/j.clbc.2025.08.021