25 000 eestlast on juba vastanud küsimustikule, kus teadlased uurivad, mis meie vaimset tervist hoiab ja murendab

Vaimne tervis on teema, mis puudutab iga inimest. Kahjuks ei saa heaolu mõõta ühe näitaja või testiga. Selle mitmekihilise nähtuse mõistmiseks tuleb kokku panna palju andmeid ja just seda Eesti teadlased praegu teevadki.

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on käivitanud vaimse tervise ja heaolu uuringu, millega püütakse mõista, miks inimeste vaimne heaolu nii palju erineb, miks mõned on stressi suhtes haavatavamad ja teised vastupidavamad ning kuidas geneetika ja keskkond omavahel põimuvad.

Mitukümmend tuhat inimest on küsitlusele vastanud

Uuringus on juba osalenud 25 000 geenidoonorit, kes on andnud teadusele väärtusliku tõuke. Uuringu juhi Kelli Lehto sõnul on küsimustik tekitanud elavat arutelu ka sotsiaalmeedias. „Arutletakse nii küsimuste sisu üle kui ka julgustatakse uuringus osalema,“ ütles Lehto. Tema sõnul leiab kommentaaridest nii tänusõnu meeldetuletuse eest kui ka lugusid sellest, miks vastama mindi. „Eriti jäi meelde üks kommentaar, kus kasutaja ütles, et vastamisse võiks suhtuda uudishimuga — see on ka meie uuringumeeskonna peamine soovitus,“ lisas ta.

Osalejad on kirjeldanud, et küsimustik oli üllatavalt huvitav, pani oma heaolu üle mõtlema ja aitas märgata vaimset tervist mõjutavaid aspekte. Selline tagasiside kinnitab, et uuringus osalemine ei aita üksnes teadusesse panustada, vaid pakub osalejale ka väärtuslikku mõtteainet. Samas rõhutavad teadlased, et küsimustik ei ole mõeldud pelgalt meelelahutuseks. „See on põhjaliku töö tulemus, mis põhineb varasematel teadusuuringutel, on läbinud eetikakomitee range hindamise ja selle tulemusi kasutatakse teaduslikel eesmärkidel,“ kommenteeris Lehto.

Eesti geenivaramu teadlaste sõnul ei saa vaimse tervise uuring piirduda lihtsa „Kuidas sul läheb?“ tüüpi küsimusega, sest enamik inimesi ei teadvusta oma muresid nii otse. Paljud peavad kroonilist stressi või väsimust normaalseks, teised ei ava tundlikke teemasid või vastavad pigem hetketunde põhjal. Seepärast peab küsimustik olema mitmetahuline. „See aitab tabada mustreid, mida inimene ise ei pruugi märgata, ja näha tervikpilti sellest, kuidas geenid, elustiil, uni, suhted ja varasemad kogemused koos kujundavad meie vaimset heaolu. Just selline lähenemine annab teadlastele võimaluse mõista, miks on mõned inimesed haavatavamad ning kuidas abivajajaid tulevikus tõhusamalt ja täpsemini aidata,“ selgitas Lehto.

Veel on võimalus vastata

Teadlased panevad südamele, et portaalis MinuGeenivaramu asuvat veebiküsimustikku on oodatud täitma kõik geenidoonorid, olenemata sellest, kas inimesel on elu jooksul vaimse tervise probleeme olnud või mitte. Osalemiskutse on saadetud geenidoonoritele ka meilile. Eestikeelset veebiküsimustikku saab täita nii arvutis kui ka nutiseadmes ning see võtab aega keskmiselt 30 minutit. Kõige kiiremad vastajad on praeguseks küsimustiku lõppu jõudnud vähem kui 15 minutiga.

Kui sa ei mäleta või ei ole kindel, kas oled geenidoonor, on seda lihtne teada saada, proovides oma ID-kaardi, Smart-ID või mobiil-ID-ga sisse logida MinuGeenivaramu portaali portaal.geenidoonor.ee.