Alanud uuringus soovitakse teada saada, milline on Euroopa inimeste teadlikkus genoomikast
Veebipõhises uuringus vaadeldakse, milline on avalikkuse teadlikkus geneetikast ja suhtumine personaalmeditsiini. Lisaks Eestile küsitletakse inimesi Prantsusmaal, Kreekas, Portugalis ja Sloveenias.
Geneetikal ei ole oluline roll mitte ainult haiguste tekkes, vaid ka inimeste reaktsioonis erinevatele ravimeetoditele. Kuigi inimeste geenid kattuvad umbes 99% ulatuses, on igaühel ka ainulaadsed geneetilised variatsioonid, mis mõjutavad tervist ja ravitulemusi.
Inimeste teadlikkust ja hoiakuid käsitlev uuring on üks osa projektist „Euroopa genoom“ („Genome of Europe“, GoE), milles on jõud ühendanud 27 riiki ja 49 partnerorganisatsiooni, et koondada Euroopa elanike geneetilised andmed ühtseks võrdlusandmebaasiks. Andmebaasi hakatakse kasutama personaalmeditsiini arendamiseks, et see oleks tõhus ja õiglaselt kättesaadav kõigile Euroopa elanikele sõltumata nende päritolust.
Tartu Ülikooli genoomika ja biopanganduse professori ning projekti kommunikatsiooni töörühma koordinaatori professor Andres Metspalu sõnul on viimaste aastate teadussaavutused loonud arvukaid uudseid võimalusi, mille abil kasutada personaalset geneetilist informatsiooni haiguste varasemaks ennustamiseks ja ennetamiseks, täpsemaks diagnoosimiseks ja paremaks raviks. Näiteks Eesti geenivaramusse kogutud andmete põhjal on ainuüksi Tartu Ülikooli genoomika instituudi teaduskeskus avaldanud rahvusvahelistes teadusajakirjades üle 830 teadusartikli, kus on selliseid teemasid uuritud.
„Huvi geneetika ja personaalmeditsiini vastu Euroopas aina kasvab ning kindlasti toetab seda genoomika kui teaduse ja tehnoloogia areng. Usun, et Eesti inimeste teadlikkus on tänu geenivaramu pikaajalisele tööle suur. Aga uuringu eesmärk on teha kindlaks viie liikmesriigi elanike teadlikkus ja hoiakud. Kui inimesed ei mõista, mis on personaalmeditsiin ja kuidas see lähiaastatel tervishoidu parandab, siis nad ei hakka seda ka kasutama,“ sõnas Metspalu. Seepärast soovitakse projekti käigus lisaks teadusliku andmekogu loomisele suurendada avalikkuse teadlikkust geneetika ja personaalmeditsiini kohta ning kutsuda riike ja organisatsioone osalema geneetikal põhineva tervishoiu arendamises.
Genoomikaalast teadlikkust ja sellega seotud hoiakuid vaatlev uuring viiakse ellu kahes etapis: esimene toimub tänavu ja teine vahetult enne projekti „Euroopa genoom“ lõppu 2028. aastal. Eestis koordineerib projekti tegevust Tartu Ülikooli genoomika instituut. Projekti kogumaht on 45 miljonit eurot, millest 20 miljonit tuleb Euroopa Liidu programmist „Digitaalne Euroopa“, ülejäänu laekub partnerite omaosalusest. Eestis kaasrahastab projekti Sotsiaalministeerium. Ka uuringut rahastatakse osaliselt programmist „Digitaalne Euroopa“ (toetusleping nr 101168231).
Loe veel sarnaseid uudiseid
