TÜ genoomika instituut ja SA Geenikeskus kutsuvad Eestis õppivaid doktorante 10. augustini kandideerima Artur Linnu nimelisele stipendiumile, millega toetatakse akadeemilist tegevust biomeditsiini, biotehnoloogia, genoomika, molekulaarbioloogia ja külgnevate valdkondade uurimisel.

Kandideerimiseks palume esitada

• 3–5-minutise video teemal „Tehis- ja pärisaru teaduses aastal 2035“ („Human and Artificial Intelligence in Science in 2035“) inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega;
• CV;
• juhendaja soovituskirja.

Kandideerimise tähtpäev on 10. august 2025. Kandideerimisdokumendid palume saata e-posti aadressile [email protected].

Stipendiumifond on 5000 eurot. Stipendiumid antakse üle Geenifoorumil 10. septembril Eesti Rahva Muuseumis.

Täpsemat teavet konkursi kohta leiab Geenifoorumi veebilehelt.

Artur Lind

Artur Lind (1927–1989) oli Eesti molekulaarbioloogia rajaja ning üks olulisemaid teadlasi selle valdkonna kujunemisel. Oma teadustöös keskendus ta muu hulgas valkude biosünteesile, ribonukleiinhapete ehitusele ja funktsioonile ning molekulaarbioloogia meetodite arendamisele. Lind oli esimene teadlane, kes isoleeris eukarüootide ribosoomidest 5S-RNA. Tema pärandi jäädvustamiseks asutas Eesti Geenikeskus 2001. aastal temanimelise stipendiumifondi, mille kaudu toetatakse andekaid noorteadlasi geeniteaduse ja biotehnoloogia valdkonnas.

2024. aastal pälvisid Artur Linnu stipendiumi Rita Kreevan, Kertu Liis Krigul, Kristiina Kurg, Kateryna Pantiukh, ja Telver Objärtel. Varasemate stipendiaatide hulka kuuluvad teiste seas Tõnu Esko, Jüri Reimand, Angela Ivask, Priit Palta, Pille Hallast, Kaspar Valgepea, Riin Tamm, Mari Sepp, Ott Scheler, Marko Lõoke, Margus Varjak, Kert Mätlik jpt.

Image