Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased jõudsid parema arusaamiseni, miks mõned inimesed kogevad antidepressante kasutades rohkem kõrvaltoimeid kui teised.
Teatavasti võivad kõrvaltoimed kaasneda iga ravimi tarvitamisega ning halvimal juhul viia olukorrani, kus ravi tuleb katkestada. Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid üle 13 000 geenidoonori andmeid, kes olid tarbinud antidepressante. Kokku uuriti 25 sagedasemat kõrvaltoimet 16-le Eestis enim väljakirjutatud antidepressandile, sealhulgas iiveldus, kaalutõus, unisus, peavalu ja südamepekslemine. Uuring avaldati ajakirjas European Journal of Human Genetics.
Uuringu autori Hanna Maria Kariisi sõnul keskenduti CYP2C19 geenile, mis koos muude teguritega mõjutab, kui kiiresti keha suudab teatud antidepressante lagundada. “Geneetika põhimehhanismide mõistmine ja andmete analüüsimine aitavad tuvastada kõrvaltoimete tekkimise riskirühma kuuluvaid inimesi ja parandada ravitulemusi,” rääkis Kariis uuringu olulisusest. Leiti, et võrreldes normaalsete lagundajatega kogesid aeglased lagundajad (geenivariatsiooniga inimesed, kellel ravimi tase langeb kehas aeglasemalt) 49% suurema tõenäosusega kõrvaltoimeid ja ülikiired lagundajad 17% väiksema tõenäosusega kõrvaltoimeid. “See tähendab, et sama ravim võib sõltuvalt geneetilisest profiilist erinevatele inimestele mõjuda väga erinevalt ja vastavalt ravimi lagundamise kiirusele võib arst soovitada ravimi annuse muutmist või mõne teise antidepressandi kasutamist,” selgitas Kariis. Kõigil geenidoonoritel on võimalik tutvuda oma CYP2C19 geeni aktiivsusega Minu Geenivaramu portaalis, mis avati eelmise aasta juunis.
Uuringus analüüsiti esmakordselt enam kui 3% eestlastel esinevat CYP2C19 deletsiooni, mille tulemusena on puudu suur osa geenist. Seda mutatsiooni ei ole teistes populatsioonides varem kirjeldatud, mille tõttu mõju inimesele pole varem uuritud. Eesti jaoks on see väga oluline leid. Uuringu tulemustest selgus, et deletsiooni mõju kõrvaltoimete tekkimisele oli suur, mistõttu on oluline lisada antud geenivariant Eestis pakutavatesse farmakogeneetilistesse testidesse. “Sellega vähendaksime just Eestis võimalike kõrvaltoimete tekkimist antidepressante tarvitavatel inimestel,” lisas Kariis.
Teadlased uurisid ka seda, kas geneetiline eelsoodumus erinevatele psühhiaatrilistele häiretele mõjutab kõrvaltoimete esinemist ravimite tarvitamisel. Selgus, et skisofreenia ja depressiooni geneetiline risk on seotud suurema hulga kõrvaltoimete esinemisega enamike antidepressantide klasside puhul. Samuti leiti, et inimesed, kellel oli geneetiline eelsoodumus kõrgema kehamassiindeksi tekkeks (BMI), kogesid sagedamini antidepressantidest tingitud kaalutõusu.
Uuringu tulemusi võrreldi Austraalias tehtud sarnase uuringuga. Meta-analüüs kinnitas, et kõigi üheksa uuringus analüüsitud antidepressandi puhul oli geneetiline eelsoodumus kõrgele kehamassiindeksi tekkele seotud kaalutõusuga antidepressantide tarvitamisel. Samuti leiti, et inimesed kellel oli geneetiline eelsoodumus peavalude tekkeks raporteerisid rohkem peavalusid sertraliini (ravimi toimeaine) tarvitamisel.
Kariisi sõnul kasutati tulemusteni jõudmiseks Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmeid. Analüüsiti anonüümse vaimse tervise veebiküsitluse ja ravimite kõrvaltoimete küsimustiku vastuseid ning anonümiseeritud elektroonilisi haiguslugusid, mida analüüsiti andmekaeve ja loomuliku keele töötluse (NLP) meetoditega. Viimane tähendab, et teadlased suutsid nutikate programmide tekstipäringute abil eraldada kõrvaltoimete mainimise arsti poolt haiguslugudesse tehtud märkmetest, ilma et oleks vaja kogu haiguslugu lugeda.
Uuring näitab, et geneetiline info võib aidata ennustada, kellel on suurem risk kogeda antidepressantide kõrvaltoimeid nende tarvitamisel. See avab tee personaalmeditsiinile, kus ravimi valik ja annustamine lähtuvad ideaaljuhul inimese geneetilisest profiilist. Selline lähenemine võiks parandada ravitulemusi ja vähendada ravi katkestamist kõrvaltoimete esinemise tõttu.
Uuringu läbiviimist on toetanud Euroopa Liit, Eesti Teadusagentuur ja Tartu Ülikool. Autorid tänavad kõiki geenidoonoreid nende panuse eest uuringu läbiviimisel ja Eesti teaduse arendamisel.
Tutvu uuringuga lähemalt: https://www.nature.com/articles/s41431-025-01894-x