Eesti teadlased liitusid rahvusvahelise projektiga, mis uurib vaimse tervise probleemide riski- ja kaitsetegureid
Tartu Ülikooli teadlased aitavad selgitada, miks neuroarengulised tunnused, mis on iseloomulikud näiteks autismi, ATH ja intellektipuudega inimestele, täiskasvanueas püsivad ja kuidas neid paremini mõista.
Autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ning intellektipuuet peetakse lapseeas algavateks neuroarengulisteks häireteks, millele on iseloomulikud ka mitmed täiskasvanutel laialt levinud tunnused, näiteks tähelepanematus ja impulsiivsus. Need mõjutavad hinnanguliselt 10–15% elanikkonnast. Ometi on selliste neuroarenguliste tunnuste täiskasvanueas püsimist vähe uuritud ning on teadmata nende tekkepõhjused ning pikaajaline mõju tervisele ja üldisele heaolule.
Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessori Kelli Lehto sõnul on laste valimitel tehtud uuringute põhjal teada, et neuroarengulistel häiretel on tugev geneetiline taust, kuid täiskasvanute kohta teame hetkel vähe. Samuti on teadmata, missugune on neuroarenguliste tunnuste pikaajaline mõju inimese heaolule ja tervisele üle elukaare.
Selle teadmistelünga täitmiseks on loodud Euroopa Liidu rahastatud teadusprojekt R2D2-MH (Risk and Resilience in Developmental Diversity and Mental Health), mille eesmärk on mõista paremini vaimse tervise riski- ja kaitsetegureid arengulise mitmekesisuse kontekstis. 2025. aastal liitusid projektiga ka Eesti ja Kanada ning nüüd kuulub konsortsiumisse 28 partnerit 15-st riigist. Tartu Ülikooli osalus projektis on eriti väärtuslik, kuna endaga tuuakse nii geenivaramu ainulaadsed andmed kui ka teaduskompetents.
Tulevikku vaatav teadus koostöös ühiskonnaga
Tartu Ülikooli teadlased keskenduvad projektis täiskasvanute seas esinevatele neuroarengulistele tunnustele ning nende geneetilistele ja keskkondlikele mõjuteguritele. Uuringus kasutatakse Eesti geenivaramu andmeid, et analüüsida, millised tegurid suurendavad või vähendavad vaimse tervise probleemide riski inimeste seas, kelle aju töötab ja areneb tavapärasest ehk neurotüüpilisest mustrist erinevalt. Eesti teadlaste kaasamine aitab laiendada projekti R2D2-MH algset fookust, mis seni keskendus peamiselt autismi spektrile ning noorte neuroatüüpiliste isikute vaimse tervise parandamisele viies teadmised ka täiskasvanuea konteksti. Lisaks aitab projekt vähendada vaimse tervisega seotud stigmasid, kaasates neuroatüüpilisi inimesi aktiivselt teadustegevusse ja otsustusprotsessidesse.
“Erilist tähelepanu väärib see, et antud projekti kaasatakse ka neuroatüüpiliste kogukondade esindajaid ning läbi selle on meil reaalne võimalus mõjutada, kuidas meile olulisi teemasid käsitletakse. Sealjuures ei ole meie rolli pisendatud, vaid meil on võimalus osaleda kõikide töögruppide koosolekutel,” sõnas Eesti ATH liidu juhatuse liige Tanel Peets.
R2D2-MH projekt ei keskendu ainult teadusele, vaid ka ühiskondlikule mõjule. Tartu Ülikooli osalus aitab tugevdada osalusuuringute kultuuri Eestis ning toetab teaduspõhise vaimse tervise poliitika kujundamist. Projekti kaudu omandab ülikool väärtuslikku koostöökogemust nii sidusrühmade kui ka neuroatüüpiliste kogukondadega. Samuti avarduvad teadmised ennustavas masinõppe modelleerimises ning aju organoidide ja kuvamisuuringutes.
Projekt tugevdab koostööd teadlaste ja arstide vahel ning loob uusi sidemeid juhtivate teadusasutustega Euroopas. Lisaks aitab see tõsta Tartu Ülikooli rahvusvahelist nähtavust ja teaduslikku profiili.
Projekti koordineerib mainekas Pasteuri instituut Prantsusmaalt ning selle kogukestus on viis aastat – alates 2022. aasta septembrist kuni 2027. aasta augustini.
Lisainfo: Kelli Lehto, [email protected]
Loe veel sarnaseid uudiseid
