Reedel, 25. septembril kaitses Kai Tätte edukalt geenitehnoloogia erialal doktoritöö „Munda ja austroneesia keeli kõnelevate rahvaste populatsioonigeneetilised kujunemislood" („Genomic insights into the population histories of Munda- and Austronesian-speaking populations" )
Inimese DNA ei määra ainult silmade värvi või haigusriske. See on ka omamoodi ajakapsel, kuhu on talletunud muistsete sündmuste jäljed. Kui neid jälgi õigesti lugeda, võib DNA jutustada lugusid pikkadest purjeretkedest ja rahvaste omavahelistest kohtumistest.
Just selliste lugude rekonstrueerimisega tegeles Kai Tätte oma doktoritöös, kasutades seni uuringutes alaesindatud Aasia ja Vaikse ookeani põlisrahvaste ülegenoomseid andmeid. Kuigi uuritud rahvad elavad Eestist kaugel, aitavad nende lood vastata universaalsetele küsimustele inimese päritolu ja rännete kohta. Samad geneetika meetodid, millega uuritakse eestlaste kujunemislugu, võimaldavad rekonstrueerida ka teiste väikerahvaste minevikku.
Doktoritöö kaitsmise käigus tutvustas Kai nelja avaldatud uuringut. Oponent dr Anna-Sapfo Malaspinas, Lausanne'i Ülikoolist (Šveits) tunnustas Kaid silmapaistva töö eest ning juhtis tähelelepanu, et kolmes doktoritöö osadena avaldatud uuringus oli Kai esimene autor.
Kaid juhendasid professor Mait Metspalu (Tartu Ülikool) ning professor Toomas Kivisild (Leuveni Katoliiklik Ülikool, Belgia, ja Tartu Ülikool).
Juhendajad tõid esile Kai võimet hoida teadustööd ja muid tegemisi tasakaalus ning oskust kuulata soovitusi ja neid parajalt arvesse. Erilist tähelepanu pöörati ka Kai loomingulisusele ja viisidele, kuidas ta oma tulemusi kaasahaaravalt ja köitvalt esitleb. Tänu sellele pälvis Kai hiljuti ka Artur Linnu nimelise stipendiumi.
Tutvu doktoritööga: https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/a7e07574-c29e-4e17-9b03-0aa27014dbc4/content
Loe ka: Uuring selgitas Kiritimati elanike geneetilist päritolu ja seoseid teiste Okeaania populatsioonidega