Ravimite mõju soole mikrobioomile võib püsida aastaid pärast tarvitamise lõppu

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased näitavad värskes suures uuringus, et ravimikasutus jätab inimese soole mikrobioomi püsiva jälje ka aastaid pärast tarvitamise lõppemist.

Uuringus analüüsiti enam kui 2500 Eesti geenivaramu geenidoonori soolestiku mikroobikooslusi ning retseptiravimite andmeid. Selgus, et mikrobioomi muutustega on seotud lisaks antibiootikumidele veel ka mitmed inimesele suunatud ravimid ning paljudel ravimiklassidel püsis mõju veel aastaid pärast viimast ravimi kasutamist.

“Senini on mikrobioomi uuringutes tavaliselt arvestatud üksnes ravimitega, mida inimene tarvitab proovide andmise hetkel. Värske uuring näitab aga, et ka aastaid varem tarvitatud ravimitel on püsiv mõju, mis võib segada haiguste ja mikrobioomi vaheliste seoste uurimist,” selgitas uuringu juhtivautor Oliver Aasmets.

Mõju ei ilmnenud ainult antibiootikumide puhul. Pikaajalised jäljed jätsid mitmed teised laialt kasutatavad ravimiklassid, sealhulgas antidepressandid, beetablokaatorid, prootonpumba inhibiitorid ja bensodiasepiini. Teadlaste sõnul võib mõju olla ka kuhjuv – mida rohkem ravimeid inimene on aja jooksul kasutanud, seda tugevamad muutused soolebakterite koosseisus ilmnevad.

Lisaks koguti 328 osalejalt nelja aasta möödudes teine väljaheite proov. See võimaldas vaadelda, kuidas mikrobioom muutub pärast ravimite kasutuse alustamist või lõpetamist. Tulemused kinnitasid, et mitmete ravimite mõju on püsiv ja ennustatav, mis viitab otsesele põhjuslikule seosele.

Üllatuslikult leiti, et bensodiasepiinid – ärevuse ja unehäirete raviks kasutatavad ravimid – mõjutavad mikrobioomi sama ulatuslikult kui laia toimespektriga antibiootikumid. Samuti selgus, et ka ühe ravimiklassi eri toimeained võivad soole mikrobioomile mõjuda väga erinevalt, mis võiks tulevikus aidata arstidel valida patsiendile sobivamaid ja mikrobioomi vähem kahjustavaid ravimeid.

"Uuring rõhutab, et ravimite pikaajalist mõju tuleb arvestada nii teadustöös kui ka kliinilises praktikas," ütles uurimisrühma liige, mikrobioomika professor Elin Org. Tema sõnul võivad erinevates riikides ja vanuserühmades ravikasutuse mustrid erineda, mis tähendab, et mikrobioomi uuringuid võrreldes võib ravimite ajalugu kujuneda oluliseks segavaks teguriks.

Uuringut rahastasid: Estonian Teadusnõukogu, EMBO, Biocodex Microbiota Foundation

Tutvu uuringuga