Teadusuuring selgitab, miks universaalsed dieedid ei toimi

Geenid suudavad meenutada, mida meie esivanemad sõid, kultuuriruum kujundab, milliseid toite valitakse ja soolebakterid aitavad määrata, kui hästi keegi oma toitu seedib. Neid teadmisi kasutasid Tartu Ülikooli ja KU Leuveni teadlased, kelle hiljutine uuring näitas, et optimaalne toitumine ei peitu üheski supertoidus ega toitumistrendis.

Teadlaste sõnul peitub inimese optimaalne toitumisviis meie geneetilise tausta, kultuuriliste ja religioossete toitumistraditsioonide ning triljonite meie soolestikus elavate bakterite vahelises keerukas koosmõjus. Teadusajakirjas Frontiers in Nutrition avaldatud artikkel, esitab integreeritud raamistiku, kuidas need tegurid koos toimivad ja miks see on oluline personaalmeditsiini tuleviku jaoks.

Uuringu juhtiv autor dr. Ajai Kumar Pathak soovitab mõelda toitumisest kui kolmest osast koosnevast sümfooniast. „Sinu geenid annavad põhimeloodia, mis on kujundatud sellest, mida su esivanemad tuhandeid aastaid sõid. Sinu kultuur ja religioon lisavad harmoonia, määrates, milliseid toite sa tegelikult valid ja kuidas sa neid valmistad. Sinu soolebakterid loovad rütmi, lagundades toitu ja tootes ühendeid, mida su keha vajab. Kui kõik kolm osa kokku kõlavad, sünnib kaunis muusika. Kui nad on häälest ära, tekivad haigused,” selgitab Pathak.

Selle asemel, et uurida vaid üht instrumenti, vaataski rahvusvaheline teadlaste rühm dr. Ajai Kumar Pathaki, prof. Elin Orgi ja prof. Toomas Kivisilla juhtimisel kogu orkestrit korraga. Analüüsiti varasemate uuringute tulemusi geneetika, traditsiooniliste toitumisviiside, religioossete toidutavade ja soolebakterite kohta kahest väga erinevast piirkonnast, millel on vastandlik kliima – parasvöötmeline ja troopiline Lõuna-Aasia ja äärmiselt külm Arktika. Selle tulemusel avastati hämmastavalt koordineeritud ja pika aja vältel peenhäälestunud süsteem.

Senine tasakaal meie toitumismustrites on kadumas

Traditsiooniline Lõuna-Aasia taimetoitlaste dieet, mida järgivad peamiselt hindud ja džainismi-usulised, on rikas liitsüsivesikute, kiudainete ja taimsete toitainete poolest. Samuti soodustab see teatud geenide kohandumist, mis suudavad tõhusalt töödelda tärklist ja muuta taimsed rasvad ajule kasulikeks toitaineteks. Uurimisrühma liikme Anna Kolesnikova sõnul omavad seevastu Arktika rahvad, kelle esivanemad elasid karmid talved üle mere imetajatel ja kaladel põhinevate rasvarikaste toitude abil, geneetilist kohastumusi, mis võimaldavad põletada loomseid rasvu energia ja keha soojuse saamiseks ning hoida veresuhkrut stabiilsena ilma süsivesikute tarbimiseta.

Uuring ei piirdunud ainult geenide rolli uurimisega. Teadlased avastasid, et ka soole mikrobioom – meie sisemine ökosüsteem – on koos nende toitumismustritega arenenud. Näiteks traditsioonilised Lõuna-Aasia taimetoitlased kannavad endas mikroobe, mis on spetsialiseerunud taimsete kiudainete fermenteerimisele ja kasulike ühendite tootmisele. Vastupidiselt sellele on Arktika rahvastel välja kujunenud mikroobid, mis on optimeeritud loomsete rasvade ja valkude töötlemiseks.

Teadlaste sõnul seisavad need aastatuhandete jooksul välja kujunenud geneetilised kohastumused silmitsi globaliseerumise, linnastumise ja läänemaailma töödeldud toitude levikuga. “Kui traditsioonilised toitumisharjumused asendatakse töödeldud toiduga, laguneb hoolikalt tasakaalustatud suhe geenide, kultuuri ja mikroobide vahel tuues kaasa diabeedi, südamehaiguste ja rasvumise laialdase leviku populatsioonides, mis olid ajalooliselt terved,” selgitas Pathak.

Näiteks Lõuna-Aasia rahvastel, kellel on „tõhusad” tärklise töötlemise geenid, esineb nüüd epideemiline diabeet ja südamehaigused, kui nad puutuvad kokku rafineeritud suhkru ja töödeldud toitudega. Arktika rahvastel, kelle esivanemad ei puutunud kunagi kokku süsivesikuterikaste toitudega, areneb diabeet murettekitava kiirusega kui traditsioonilised dieedid asendatakse töödeldud toiduga. Mõlemad rahvastikud kogevad kasvavat rasvumist ja südame-veresoonkonna haigusi, kuna nende geneetilised kohandused põrkuvad kaasaegsete toitumismustritega. Kaasaegsed töödeldud dieedid häirivad ka iidseid mikroobide koostöövorme, soodustades põletikku ja haigusi.

Personaalselt kohandatud toitumine võib aidata seda kriisi lahendada

Teadlased usuvad, et uuring võiks olla aluseks toitumise laialdasele muutusele. Tulemused viitavad sellele, et kriisi lahendamiseks peaks universaalsetest toitumissoovitustest liikuma personaalsemalt kohandatud toitumise suunas, mis arvestab geneetilist päritolu, individuaalseid geneetilisi variante, mikrobioomi koostist, aga ka kultuurilisi toidutraditsioone, et austada traditsioonilist toitumistarkust ja kohanduda kaasaegse eluga.

Uuring rõhutab nihet käsitledes toitu kui personaalset ravimit. Nii nagu liigume personaalmeditsiini suunas, mis põhineb individuaalsel geneetikal, astume nüüd täppistoitumise ajastusse, mis võib aidata lahendada inimeste terviseprobleeme, arvestades geeni–traditsioonilise dieedi–mikrobioota telge.

Täismahus artiklit saab lugeda siit: https://doi.org/10.3389/fnut.2025.1638843