Vana DNA aitas kirjeldada, kuidas inimeste evolutsioon kujundab endiselt meie immuunsüsteemi

Koostöös Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlastega uuriti, kuidas väljasurnud inimeste eellastelt päritud DNA mõjutab meie bioloogiat veel tänapäevalgi.

Fookusesse võeti geneetilised variandid, mis pärinevad denisovanidelt ja neandertallastelt – muistsetelt inimrühmadelt, kes said kümneid tuhandeid aastaid tagasi varaste tänapäeva inimestega ühiseid järglasi.

Kuigi on juba mõnda aega teada, et väikesed killud sellest vanast DNA‑st on tänapäeva inimeste genoomis säilinud, on nende tegeliku mõju mõistmine olnud teadlastele keeruline väljakutse.

Uuringus analüüsis meeskond enam kui 25 000 geneetilist varianti papuade päritolu inimestel, kes kannavad maailmas kõige rohkem denisovanidele omaseid geenivariante. Täiustatud uurimisvõtteid kasutades otsisid teadlased vastust, kas neilt pärinevad DNA‑fragmendid võivad mõjutada, kuidas lähedalasuvaid geene sisse või välja lülitatakse.

Tulemused näitasid, et väike, kuid oluline osa neist variantidest suudab aktiivselt reguleerida geenide aktiivsust, eriti immuunsüsteemiga seotud geenides.

Uuringut juhtis Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika kaasprofessor Irene Gallego Romero, kes töötab peamiselt Austraalias asuvas St Vincenti Meditsiiniliste Uuringute Instituudis (SVI) inimese genoomika ja evolutsiooni labori juhina. Koos sealse doktorandi Maddy Comerfordi ja Tartu Ülikooli teadlastega valminud töö aitab mõista, kuidas varajane inimajalugu mõjutab endiselt meie bioloogiat.

Tulemused pakuvad esimest eksperimentaalset tõendusmaterjali selle kohta, kuidas denisovanide ja neandertallaste DNA võib kujundada tänapäeva inimese geeniregulatsiooni. Samuti andis uuring ülevaate sellest, kuidas varased inimesed kohanesid uute keskkondade ja haigustega, kui nad üle maailma rändasid.

Loe artiklit: https://journals.plos.org/plosgenetics/article?id=10.1371/journal.pgen…