Veel on võimalus hakata geenidoonoriks

Kuigi nüüdseks on Eesti geenivaramuga liitunud juba üle 200 000 geenidoonori ehk 20% Eesti täisealisest elanikkonnast, on selle aasta lõpuni veel 1000 inimesel võimalus ambitsioonikasse teadusprojekti panustada.

Geenivaramu juhataja Andres Metspalu sõnul on geeniteadus arenenud viimaste kümnendite jooksul helikiirusel, kuid valdkonna täielik potentsiaal on veel täitumata. „Tänu geenidoonoritele saavad Tartu Ülikooli teadlased uurida seoseid geenide ja tervise vahel, luues eeldused tõhusamaks tervishoiuks, ning avastada eestimaalaste geneetikas peituvaid eripärasid,“ ütles professor Metspalu.

Selleks et saada teadmisi geenide koosmõjust, avaldumisest ja ülesannetest, tuleb teha mahukaid statistilisi analüüse, kuhu on kaasatud erinevaid inimesi. „Kuigi väga paljud on juba geenivaramusse oma osa andnud, ootame veel huvilisi liituma. Selleks ei pea tegema muud, kui tuleb aega broneerimata loovutada omale sobivas Synlabi proovivõtukohas väike kogus verd ja allkirjastada geenivaramu kodulehel nõusoleku vorm,“ selgitas Metspalu.

Lisaks vereproovi loovutamisele saavad juba geenidoonoriks hakanud inimesed võtta aeg-ajalt osa põnevatest teadusuuringutest. Näiteks korraldati sel kevadel maailmas küllaltki ainulaadne vaimse tervise uuring, mis aitab tuvastada seni teadmata seoseid vaimse tervise probleemide ja geenide vahel.

„Üle 80 000 inimese aitas kaasa vaimse tervise probleemide paremale mõistmisele,“ rõõmustas geenivaramu teaduskeskuse juht Lili Milani. Tema sõnul näitab see ilmekalt, et inimesed toetavad teadusuuringute tegemist ja seeläbi tervisega seotud probleemide lahendamist.

Kuigi teadustulemuste tervishoidu jõudmine võtab oma aja, peaks Milani sõnul geeniinfost olema lõpuks kasu kõigile: geenidoonoritele, arstidele ja kogu ühiskonnale.

Lisateavet geenidoonoriks hakkamise kohta leiad veebilehelt www.geenidoonor.ee.