Kreete Lüll kaitseb doktoritööd „Investigating the relationships between human microbiome, host factors and female health“

13. mail kell 14.15 kaitseb Kreete Lüll oma doktoritööd „Investigating the relationships between human microbiome, host factors and female health“ („Inimese mikrobioomi mõjutavad faktorid ning seosed naiste tervisega“). 

Image

Juhendaja:
kaasprofessor Elin Org, Tartu Ülikool

Oponent:
dr Anne Salonen, Helsingi Ülikool (Soome)

Kokkuvõte
Viimastel aastatel on inimese mikrobioomi ja tervise vaheliste seoste uurimine olnud väga aktuaalseks teemaks teaduses. Mikrobioomi olulisus väljendub nii ainevahetusprotsesside, kui ka närvi- ja immuunsüsteemi töös ning toimimises. Mikrobioomi ennast mõjutavad mitmed erinevad faktorid, mille alla kuuluvad muuhulgas vanus, toitumine, ravimite tarbimine ja füüsiline aktiivsus. Geneetika mõju meie tervisele ning selle roll erinevate haiguste juures on uuritud pikalt, kuid samas on mikrobioomi ning inimesegeneetika vaheliste seoste uurimine alles algusjärgus.

Osalesime oma teadustöö raames suure ülemaailmse konsortsiumi (MiBioGen) töös, mis koondab 24 kohordi ja rohkem kui 18 000 indiviidi geeni ja mikrobioomiandmeid, et leida seoseid soolestiku mikrobioomi ning inimese geneetilise varieeruvuse vahel. Töös leiti assotsiatsioonid 31 geenilookuse ja mikrobioomi vahel ning kinnitati varasemalt mitmetes teadustöödes leitud seos laktaasi kodeeriva geeni LCT ning bakteriperekonna Bifidobacterium vahel.

Meie teadustöö teine pool uuris seoseid mikrobioomi ning naiste tervise vahel. Keskendusime seoste uurimisele soolestiku mikrobioomi ning polütsüstiliste munasarjade sündroomi (PCOS) vahel, mis on üheks enimlevinumaks endokriinhaiguseks viljakas eas olevatel naistel ja millega kaasnevad sageli probleemid viljakusega. Nägime, et mikrobioomi ning PCOS’i omavaheline seos toimib tõenäoliselt läbi ainevahetusprotsesside ning eeldiabeedi diagnoosiga PCOS naiste seas on mikroobikoosluse mitmekesisus väiksem võrreldes metaboolselt tervete PCOS naistega.

Viimaks uurisime, endomeetriumi mikroobikooslust viljakusprobleemidega naiste seas ning nägime, et bakteriperekond Lactobacillus omab sellele olulist mõju. See tulemus võimaldab tulevikus potentsiaalselt kasutada Lactobacillus’t kui biomarkerit viljakusprobleemide tuvastamiseks. Kokkuvõtvalt anname oma teadustööga panuse mikrobioomi kui uurimissuuna edasisse arengusse, näidates uusi seoseid mikrobioomi ning inimese tervise vahel, mis annavad aluse edasiste uurimistööde läbiviimiseks.