Teema: teadus

Stefania Sasso alustas oma doktorantuuriõpinguid Tartu Ülikooli genoomika instituudis 2019. aastal. Nüüd on ta hiljuti kaitsnud doktoritöö ning tema uurimistöö aitab paremini mõista ka Eesti rahvastiku ajalugu.

Kui lennata üle Vaikse ookeani, paistavad saared üksikute roheliste täppidena keset lõputut sinist ookeanit. Raske on ette kujutada, et inimesed jõudsid nendele tillukestele maatükkidele juba viimase 4000 aasta jooksul, navigeerides üksnes tähtede, tuulte ja ookeanilainete järgi. Arheoloogia ja keeleteadus on neid rändeid uurinud aastakümneid. Hiljem on nende kõrvale tõusnud veel üks allikas – DNA.

Eesti geenivaramu andmetel tehtud uuringud näitavad, et tehisintellekt aitab avastada geneetilisi seoseid, mida tavapärased analüüsimeetodid ei suuda tuvastada. Tulemused viitavad, et masinõppe abil võib saada märksa terviklikuma pildi selliste keeruliste haiguste nagu skisofreenia geneetilisest taustast.

Reedel, 25. septembril kaitses Kai Tätte edukalt geenitehnoloogia erialal doktoritöö „Munda ja austroneesia keeli kõnelevate rahvaste populatsioonigeneetilised kujunemislood" („Genomic insights into the population histories of Munda- and Austronesian-speaking populations" )

Mida räägivad geenid meie esivanematest ja mida meist endist? Naiste tervise, isiksuse, evolutsiooni ja eestlaste geneetilise mineviku üle arutletakse 25. septembril teadlaste öö raames Omicumis (Riia 23b/2) toimuvatel teadusvestlustel.

21.–27. septembrini peeti üle Eesti teadlaste öö festivali. Tartu Ülikool avas 25. septembril oma hoonete uksed, et kõik huvilised saaksid avastada teaduse imelist maailma.

Musta surma nime all tuntud katkuepideemia laastas Euroopat aastatel 1347–1353 ja tappis miljoneid inimesi. Sageli nähakse seda kui üht ajaloosündmust, mis tuli ja läks. Tegelikult ei kadunud katk pärast esimest laastavat puhangut kuhugi. Järgmise viie sajandi jooksul naasis haigus Euroopasse ikka ja jälle, avaldades olulist mõju kogukondadele ja kujundades ümber linnu ja kaubateid.

Kahe juhuslikult valitud inimese DNA on ligikaudu 99,9 protsendi ulatuses identne. Erinevused genoomi 0,1 protsendis mõjutavad aga paljusid individuaalseid tunnuseid, sealhulgas välimust, haigusriski ja seda, kuidas organism reageerib ravimitele. Tartu Ülikooli teadlaste uuringus selgus, et väikese geneetilise varieeruvusega võib olla seotud ka mitmed isiksusejooned.

15. septembrini saab esitada Eesti Teadusagentuurile (ETAG) Eesti teaduse populariseerimise auhinna kandidaate. Konkursi eesmärk on väärtustada säravaid ja aktiivseid teadusest kõnelejaid ning teadust populariseerivaid uuenduslikke ettevõtmisi.