Uudised

11. novembril peab Tartu Ülikooli genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk inauguratsooniloengu „Naiste tervis läbi genoomse epidemioloogia prisma “. Otseülekannet saab jälgida UTTV-s.

Miks diagnoositakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) rohkem kui kunagi varem? Kui palju sõltub kehakaal tahtejõust ning kui palju geenidest? Kas meeste ja naiste haigusriskid on erinevad? Need on vaid mõned küsimused, millele otsitakse vastuseid Tartu Ülikooli genoomika instituudi uues taskuhäälingusarjas „Kõik on geneetiline?”. Sarjas vestleb saatejuht Urmas Vaino teadlastega, et uurida, kuidas geneetika mõjutab meie tervist, käitumist ja elu laiemalt.

Miks diagnoositakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) rohkem kui kunagi varem? Kui palju sõltub kehakaal tahtejõust ning kui palju geenidest? Kas meeste ja naiste haigusriskid on erinevad? Need on vaid mõned küsimused, millele otsitakse vastuseid Tartu Ülikooli genoomika instituudi uues taskuhäälingusarjas „Kõik on geneetiline?”.

Eestis alustatakse üleriigilise rinnavähi personaliseeritud sõeluuringuga: edaspidi ei arvestata naiste sõeluuringule kutsumisel üksnes nende vanust, vaid ka geneetilist eelsoodumust. See aitab laiendada mammograafia sõeluuringu sihtrühma targasti nende naisteni, kes sellest kõige rohkem kasu saavad.

30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga president Alar Karist. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad Ruth Oltjer, Liina Lindström ja Maris Laan. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ kavalerid.

Oktoober on vaimse tervise kuu, mis kutsub märkama vaimse heaolu olulisust ning rääkima vaimse tervise muredest avatult ja eelarvamusteta. Depressioon, ärevushäired ja teised vaimse tervise probleemid puudutavad mingil eluetapil väga paljusid inimesi ning nende ennetamine ja parem mõistmine on ühiskonnas üha olulisem. Selleks otsivad teadlased vastuseid ka meie geenidest, uurides, millised bioloogilised mehhanismid võivad mõjutada vaimse tervisega seotud murede kujunemist, nende kulgu ja ravivõimalusi.

Registreeru Tartu Ülikooli doktorantide kolme minuti loengute konkursile hiljemalt 12. oktoobriks.

Ravimite ja vaktsiinide ohutust jälgitakse pidevalt ka pärast nende kasutuselevõttu, kuid kõik patsientide kogetud kõrvaltoimed ei jõua paraku registritesse ega haiguslugudesse. Äsja avaldatud uuring aitab saada neist parema ülevaate ning avab uusi võimalusi nende tekkepõhjuste uurimiseks.

Iga oktoobrikuu teisel kolmapäeval, tänavu 8. oktoobril, tähistavad mitmed ülikoolid rahvusvaheliselt tüvirakkude teadlikkuse päeva.

Kui lennata üle Vaikse ookeani, paistavad saared üksikute roheliste täppidena keset lõputut sinist ookeanit. Raske on ette kujutada, et inimesed jõudsid nendele tillukestele maatükkidele juba viimase 4000 aasta jooksul, navigeerides üksnes tähtede, tuulte ja ookeanilainete järgi. Arheoloogia ja keeleteadus on neid rändeid uurinud aastakümneid. Hiljem on nende kõrvale tõusnud veel üks allikas – DNA.

12. novembrini on Omicumi galerii seintel Maarja Peegel-Vilo näitus „Vaadete paljusus“.

Eesti geenivaramu andmetel tehtud uuringud näitavad, et tehisintellekt aitab avastada geneetilisi seoseid, mida tavapärased analüüsimeetodid ei suuda tuvastada. Tulemused viitavad, et masinõppe abil võib saada märksa terviklikuma pildi selliste keeruliste haiguste nagu skisofreenia geneetilisest taustast.

Reedel, 25. septembril toimus Omicumi õppehoones teadlaste öö. Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (MRI) ning genoomika instituudi (GI) programmis said huvilised avastada geenide ja pärilikkuse saladusi ning piiluda paikadesse, kuhu pääsevad tavaliselt vaid vähesed.

Reedel, 25. septembril kaitses Kai Tätte edukalt geenitehnoloogia erialal doktoritöö „Munda ja austroneesia keeli kõnelevate rahvaste populatsioonigeneetilised kujunemislood" („Genomic insights into the population histories of Munda- and Austronesian-speaking populations" )

Mida räägivad geenid meie esivanematest ja mida meist endist? Naiste tervise, isiksuse, evolutsiooni ja eestlaste geneetilise mineviku üle arutletakse 25. septembril teadlaste öö raames Omicumis (Riia 23b/2) toimuvatel teadusvestlustel.

21.–27. septembrini peeti üle Eesti teadlaste öö festivali. Tartu Ülikool avas 25. septembril oma hoonete uksed, et kõik huvilised saaksid avastada teaduse imelist maailma.

25. septembril on kõik oodatud Omicumi õppehoonesse (Riia 23b/2) teadlaste ööle!

2026. aasta sügissemestril saab osaleda uuendatud populaarses valikaines „Teaduspõhine ettevõtlus“ (2 EAP), mille vastutav õppejõud on TÜ arendusprorektor Tõnu Esko.

Musta surma nime all tuntud katkuepideemia laastas Euroopat aastatel 1347–1353 ja tappis miljoneid inimesi. Sageli nähakse seda kui üht ajaloosündmust, mis tuli ja läks. Tegelikult ei kadunud katk pärast esimest laastavat puhangut kuhugi. Järgmise viie sajandi jooksul naasis haigus Euroopasse ikka ja jälle, avaldades olulist mõju kogukondadele ja kujundades ümber linnu ja kaubateid.

Geenifoorumil anti üle Artur Linnu nimelised stipendiumid Eesti õppivatele doktorantidele, et toetada akadeemilist tegevust biomeditsiini, biotehnoloogia, genoomika ja molekulaarbioloogia uurimisel.