Uudised

Võru gümnaasiumi abiturient Anne Lee Tiks töövarjutas lõppenud nädalal meie genoomse epidemioloogia professor Triin Laiska.

Mullu osutusid Marie Skłodowska-Curie meetmest rahastatava järeldoktoritoetuse voorus edukaks kaks Tartu Ülikooli teadlaste esitatud taotlust.

Maksa rasvumine on muutunud üheks levinumaks tänapäeva tervisemureks. Uue uuringu tulemused näitavad, kuidas ühe geeni eriline käitumine stressi ajal põhjustab rasvatilgakeste kogunemise maksarakkudes.

Vabariigi aastapäeva eel kuulutas Tartu Ülikool välja 2025. aasta ühiskonnateo, teadusteo ja keeleteo ning nimetas aasta õppejõud. Auhinnad antakse üle vabariigi aastapäeva aktusel 20. veebruaril.

Tartu Ülikooli 2025. aasta teadustegu on genoomse epidemioloogia professori Triin Laisa juhitud töörühma silmapaistev töö naiste tervisehäirete kujunemise molekulaarsete mehhanismide selgitamisel, mis näitab geneetiliste uuringute potentsiaali naiste tervise paremaks mõistmiseks.

2026. aasta digikoristuskuul osales ülikooliperest rekordarv inimesi. See näitab, et teadlik digihügieen on muutunud igapäevatöö loomulikuks osaks.

Tänasel Vabariigi valitsuse pressikonverentsil avaldati 2026. aasta teaduspreemiate laureaadid. Aaastapreemia arsti- ja terviseteaduste valdkonnas tööde tsükli „Naiste tervise geneetika” eest pälvis professor Triin Laisk.

Uuring selgitas, millised linnakeskkonnas esinevad tegurid on seotud geenide avaldumist reguleeriva mehhanismi - metülatsiooniga. Tulemused näitavad, et olenevalt eluetappidest on samadel teguritel erinev mõju.

Eesti geenivaramu andmetel tehtud uuring näitab, et seni uurimata geenivariandid võivad põhjustada ravimite aeglasemat lagundamist ja nende kuhjumist organismis. Kõrvaltoimete risk on suurem neil, kes kasutavad samaaegselt mitut ravimit.

22.–23. jaanuarini leidis Omicumi õppe- ja teadushoones aset Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (MRI) ning genoomika instituudi (GI) aastakonverents.

Rahvusvaheline uurimisrühm, teiste seas Tartu Ülikooli teadlased, avaldas ajakirjas Nature Genetics ulatusliku genoomiuuringu, mis näitab, et SARS‑CoV‑2 omikroni variandi geneetilised riskitegurid erinevad märkimisväärselt varasemate viirustüvede omadest.

Tartu Ülikooli grandikeskus võõrustas eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses Kiievi Majanduskooli grandinõustajaid, projektijuhte ja finantsjuhte, et aidata tugevdada Ukraina teadusasutuste säilenõtkust ja institutsionaalset võimekust.

22.–23. jaanuarini toimub Omicumi õppe- ja teadushoone (Riia 23b/2–105) auditooriumis Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (MRI) ning genoomika instituudi (GI) aastakonverents.

Euroopa Komisjoni Innovatsiooni Radar tunnustas Tartu Ülikooli genoomika instituudi professor Reedik Mägi juhitud projekti OPTOMICS, mille keskmes on 2.tüüpi diabeedi ennetusmeetodi välja töötamine.

Vana DNA andmed aitasid tuvastada, et teatud herpesviirused, millega puutub kokku enamus inimestest, said inimgenoomi osaks tuhandete aastate eest.

Rahvusvahelises projektis Can.Heal osalenud Eesti teadlased soovitavad vähi varajaseks avastamiseks ja raviks pöörata tähelepanu digitaalsete süsteemide arendamisele ning inimeste geneetilise riski tuvastamisele.

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas on seotud sinu isiksus sellega, kuidas sul elus läheb? Eesti teadlased on kokku pannud suure ülevaate isiksusprofiilidest – n-ö „isiksuse atlase“, mis aitab paremini mõista, kuidas erinevad isiksusejoonte kombinatsioonid on seotud inimeste valikute ja elusündmustega.

2000-eurosele stipendiumile saavad kandideerida kõik Tartu Ülikooli, Läti Ülikooli ja Vilniuse Ülikooli täiskoormusega üliõpilased, kes valdavad ühe Balti riigi keelt C1-tasemel ning ülejäänud kahe omasid vähemalt A2-tasemel. Kandideerida võivad ka väliskülalisüliõpilased, kes õpivad sel õppeaastal ühes nimetatud ülikoolis mõlemal semestril.

Üle kolme ja poole aasta on kodanikualgatuse „Aitan kaitsta“ raames valmistatud TÜ genoomika instituudi ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudi aatriumis Ukraina kaitsjate aitamiseks varjevõrke.

Tartu Ülikooli teadlased said äsja lõppenud Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlaste taotlusvoorus rahastuse kolmele projektile, milles uuritakse nii õhusaasteosakeste kliimamõju, taimelehtede rakumustrite kujunemist kui ka naiste hormoontundlikkust. Iga grandi suurus on ligi kaks miljonit eurot ja projektide kestus viis aastat.