Neljapäeval, 18. juunil kl 07.30–09.00 uuendatakse ülikooli kodulehte. Uuenduse ajal võib lehel esineda katkestusi. Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast.
Tartu Ülikooli genoomika instituut ja Eesti Geenikeskus kutsuvad osalema 25. rahvusvahelisel Geenifoorumil, mis toimub 25.–26. augustini Eesti Rahva Muuseumis.
Sel kevadel alustas Eesti geenivaramu heaolu ja vaimse tervise uuringut, et arendada personaalmeditsiini vaimse tervise valdkonnas. Tänaseks on uuringus osalenud juba 60 000 geenidoonorit. Nüüd kutsutakse geenidoonoreid, kes ei ole veel küsimustikule vastanud, kasutama viimast võimalust uuringus osaleda.
Täna, 1. juunil tähistatakse rahvusvahelist piimapäeva. Kui tänapäeval on piim osa meie tavapärasest toidulauast, siis teadlaste sõnul on kahtlemata tähelepanuväärne ka selle roll meie identiteedi, rituaalide ja sümbolvaramu kujunemisel.
Iiveldust ja oksendamist peetakse raseduse tavapäraseks osaks, kuna seda kogeb enamik rasedatest. Selle kõige raskem vorm, hüperemees ehk rasedusaegne liigoksendamine, võib olla aga eluohtlik seisund.
TÜ genoomika instituut ja SA Geenikeskus kuulutavad välja konkursi Artur Linnu stipendiumile. Stipendiumiga toetatakse Eesti ülikoolides õppivaid doktorante, kelle uurimustöö on seotud biomeditsiini, biotehnoloogia, genoomika, molekulaarbioloogia ja külgnevate valdkondadega.
6. mail toimus Tallinnas rahvusvahelise Horizon Europe projekti R2D2-MH raames sidusrühmade päev „Neuroerinevused täiskasvanueas: teadusest praktikasse“, mis tõi kokku teadlased, neuroerinevusega inimesed, tööandjad, tervishoiu- ja haridusvaldkonna spetsialistid ning poliitikakujundajad.
Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel valmis seni kõige suurem ja põhjalikum uuring sellest, kuidas mõjutavad inimeste geneetilised erinevused ainevahetust.
Teadlased avastasid seoseid, mis näitavad, et neandertali inimestelt päritud geenivariandid mõjutavad meie immuunsüsteemi tänapäeval palju rohkem kui seni arvatud.
Akadeemik ning Tartu Ülikooli genoomika, biopankade ja biotehnoloogia professor Andres Metspalu valiti Euroopa Komisjoni loodud komiteesse, mille ülesanne on leida uusi liikmeid Euroopa Teadusnõukogu (ERC) juhtorganisse – ERC teadusnõukogusse.
Vaimne tervis on teema, mis puudutab elu jooksul iga inimest. Kahjuks ei saa heaolu mõõta ühe näitaja või testiga. Selle mitmekihilise nähtuse mõistmiseks tuleb kokku panna palju erinevaid andmeid ning just seda Eesti teadlased ka hetkel teevad.
Koostöös Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlastega uuriti, kuidas väljasurnud inimeste eellastelt päritud DNA mõjutab meie bioloogiat veel tänapäevalgi.
Sel kevadel avab Tartu Ülikool 192 doktorantuurikohta. Kandideerima oodatakse kõiki, kel on soov saada uusi teadmisi ja töötada tulevikus teadlase, tippspetsialisti või juhina.
Doktorantuur on karjääritee osa, mille jooksul omandatud teadmised ja üldoskused valmistavad ette tööks tippspetsialisti või juhina. Selle käigus õpid sõnastama olulisi probleeme, leidma neile nutikaid lahendusi ning juhtima meeskondi ja projekte. Sellelt lehelt saad kiire ülevaate sellest, mida tasub teada enne doktorantuuri kandideerimist.
Nüüdsest pakub TÜ loodusmuuseumi DNA triipkoodistamise labor koostöös Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudiga liikide molekulaarse määramise teenust.
9. aprillil algas Marie Skłodowska-Curie meetmest rahastatava järeldoktoritoetuse taotlemise voor, mis kestab kuni 9. septembrini 2026. Aprillis ja mais toimuvad Eesti Teadusagentuuri (ETAG) infoseminarid aitavad taotlemisest huvitatuil projektitaotlust ette valmistada.
24. aprillist asub ülikoolis võrdse kohtlemise volinikuna tööle Eveliis Padar, et pakkuda ülikooli liikmetele tuge ebavõrdse kohtlemise korral ning aidata kaasa selliste olukordade õiglasele ja asjatundlikule lahendamisele.