Uudised

24. septembril kell 12 toimub Tartu kõrgkoolide ühine meeleavaldus Haridus- ja Teadusministeeriumi Tartu maja ees Peeter Põllu platsil, et juhtida riigi tähelepanu üliõpilaste toimetulekuprobleemile.

Kahe juhuslikult valitud inimese DNA on ligikaudu 99,9 protsendi ulatuses identne. Erinevused genoomi 0,1 protsendis mõjutavad aga paljusid individuaalseid tunnuseid, sealhulgas välimust, haigusriski ja seda, kuidas organism reageerib ravimitele. Tartu Ülikooli teadlaste uuringus selgus, et väikese geneetilise varieeruvusega võib olla seotud ka mitmed isiksusejooned.

Eesti Teadusagentuur (ETAG) kutsub üliõpilasi osalema 2026. aasta teadustööde riiklikul konkursil. Töid saab esitada 15. septembrini. Konkursi auhinnafond on tänavu üle 200 000 euro.

15. septembrini saab esitada Eesti Teadusagentuurile (ETAG) Eesti teaduse populariseerimise auhinna kandidaate. Konkursi eesmärk on väärtustada säravaid ja aktiivseid teadusest kõnelejaid ning teadust populariseerivaid uuenduslikke ettevõtmisi.

Alanud on registreerumine Tartu Ülikooli doktorantide kolme minuti loengute konkursile, mis toimub 21. oktoobril Tartu Ülikooli raamatukogus. Viimane päev ennast kirja panna on 12. oktoober.

Kutsume magistrante kandideerima Erasmus+ stipendiumile, mis annab võimaluse osaleda novembri keskpaigast detsembri keskpaigani toimuval kursusel Finding a common ground: Reducing the gap between linguistics and genetics. Põimitud intensiivkursus (Blended Intensive Program ehk BIP) hõlmab kohapealset ja veebiõpet. Viiepäevane kohapealne osa toimub 30. novembrist 4. detsembrini Turu Ülikoolis Soomes. Kursuse edukas läbimine annab 3 EAP-d, mis kantakse üle Tartu Ülikooli.

Rahvastikupõhine genoomika on jõudmas Euroopas uude arenguetappi: aastatepikkuse teadustöö tulemused jõuavad üha enam tervishoidu. Eesti kuulub selles vallas eestvedajate hulka. Täna Tartus algaval 25. rahvusvahelisel Geenifoorumil jagatakse eri riikide esimesi teaduse rakendamise kogemusi ja arutatakse järgmisi samme

Rahvusvaheline teadlaste konsortsium, kuhu kuulusid ka Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedid kaasprofessor Kaspar Tootsi ja professor Aare Märtson ning Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu vanemteadur Ene Reimann, avaldas ajakirjas Nature Communications ulatusliku uuringu osteoartroosi geneetiliste mehhanismide kohta. Uuring pakub seni kõige põhjalikumat ülevaadet sellest, kuidas geneetilised riskitegurid mõjutavad haiguse arengut ja progresseerumist.

TÜ üliõpilased ja töötajad on oodatud üles seadma kandidaate, kes väärivad silmapaistvate tegude eest tunnustamist ülikooli teenetemärgiga. Ettepanekuid saab esitada 20. septembrini.

Rahvusvaheline teadlaste rühm analüüsis 693 869 Euroopa päritolu inimese geeniandmeid ning tuvastas seni suurima arvu ärevussümptomite taga olevaid geneetilisi seoseid. Ajakirjas „Nature Human Behaviour“ avaldatud uuringus osalesid ka Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased ning analüüsides kasutati Eesti geenivaramu andmeid.

TEDx University of Tartu esitlused on nüüd järelvaadatavad TEDx YouTube'i kanalilt.

Tartu Ülikool ja Sisekaitseakadeemia alustasid koostööd teadmussiirdedoktorantide ettevalmistamisel, et toetada akadeemia teadustöötajate järelkasvu ja arendada teadusvõimekust sisejulgeolekuteemade uurimisel.

Tänavu juhendasid genoomika instituudi teadlased mitmetel erialadel kokku 50 bakalaureuse- ja magistritööd.

2026. aastal lõpetas Tartu Ülikooli 3654 värsket vilistlast: esimese astme (rakenduskõrgharidusõpe, bakalaureuseõpe) 1834 ja magistriõppe (sh integreeritud õpe) 1820 lõpetajat.

Tartu on Eestis ainulaadne ülikoolilinn, mis pakub rohkelt eneseteostusvõimalusi just üliõpilastele.

Tartu Ülikooli genoomika instituut ja Eesti Geenikeskus kutsuvad osalema 25. rahvusvahelisel Geenifoorumil, mis toimub 25.–26. augustini Eesti Rahva Muuseumis.

Sel kevadel alustas Eesti geenivaramu heaolu ja vaimse tervise uuringut, et arendada personaalmeditsiini vaimse tervise valdkonnas. Tänaseks on uuringus osalenud juba 60 000 geenidoonorit. Nüüd kutsutakse geenidoonoreid, kes ei ole veel küsimustikule vastanud, kasutama viimast võimalust uuringus osaleda.

Täna, 1. juunil tähistatakse rahvusvahelist piimapäeva. Kui tänapäeval on piim osa meie tavapärasest toidulauast, siis teadlaste sõnul on kahtlemata tähelepanuväärne ka selle roll meie identiteedi, rituaalide ja sümbolvaramu kujunemisel.

Iiveldust ja oksendamist peetakse raseduse tavapäraseks osaks, kuna seda kogeb enamik rasedatest. Selle kõige raskem vorm, hüperemees ehk rasedusaegne liigoksendamine, võib olla aga eluohtlik seisund.