Foto:
Andres Tennus

Oliver Aasmets kaitseb doktoritööd „The importance of microbiome in human health“

17. oktoobril kell 14.15 kaitseb Oliver Aasmets molekulaarse biomeditsiini erialal doktoritööd „The importance of microbiome in human health“ (,,Mikrobioomi väärtus terviseuuringutes“).

Juhendaja:
kaasprofessor Elin Org, Tartu Ülikool

Oponent:
dr. Thomas Sebastian B. Schmidt, Euroopa Molekulaarbioloogia labor (EMBL), Heidelberg (Saksamaa).

Kokkuvõte

Image

Tehnoloogia areng on andnud inimesele võimaluse uurida ümbritsevat maailma nurkade alt, mille jaoks veel mõned kümnendid tagasi võimalused puudusid. Üks selliseid teadusvaldkondi on inimese mikrobioomi ehk meie kehal ja kehas elavate mikroorganismide nagu näiteks bakterite ja viiruste uurimine. On teada, et mikrobioomil on oluline funktsioon inimese tervisele ning mikrobioomi kooslust omakorda mõjutavad suurel määral meie elustiil, toitumisharjumused, ümbritsev keskkond ning tervislik seisund. Just seosed haigustega on tekitanud huvi mikrobioomi kasutamiseks meditsiinilistes rakendustes.

Doktoritöö eesmärk oli uurida, millised faktorid lisaks teadaolevatele on seotud meie soolestiku mikrobioomi kooslusega ning kuidas on mikrobioomi andmeid võimalik kasutada haiguste diagnoosimiseks ning haigusriskide hindamiseks. Esiteks uurisime teist tüüpi diabeeti ning näitasime, et mikrobioom aitab senisest täpsemalt ennustada muutusi veresuhkru regulatsiooni kirjeldavates parameetrites, milleks olid eelkõige insuliini eritamisega seotud näitajaid.

Järgmiseks eesmärgiks oli kirjeldada Eesti populatsiooni soolestiku mikrorbioomi profiiili ning tuvasatada mikrobioomi kooslust mõjutavad faktorid. Eesti geenivaramu terviseandmestikku kasutades tuvastasime, et antibiootikumide pikaajalisel korduval kasutamisel on akkumuleeruv mõju mikrobioomi kooslusele olenemata sellest, kas antibiootikume on kasutatud viimase kuue kuu jooksul. Analüüsides pikaajalise antibiootikumide mõju arvesse võtmine võimaldas omakorda täpsustada haigusspetsiifilisi muutusi mikrobioomis.

Lisaks uurisime, kas soolestiku mikrobioomi abil inimeste grupeerimine võimaldaks ka kasutust kliinilistes rakendustes. Selgus, et selliselt mikrobioomi kooslust lihtsustades on võimalik küll anda hinnang inimese üldisele elustiilile, kuid tõendid haiguste diagnoosimisel või haiguste riski hindamiseks pole piisavalt tugevad.

Kokkuvõttes on mikrobioomi uurimisel meditsiinis suur potentsiaal, mis võimaldab täiendada olemasolevaid võimalusi haiguste diagnoosimiseks ning riskide hindamiseks, kuid see eeldab täiendavaid teadmisi ja uuringuid.

Kaitsmist on võimalik jälgida ka Zoomis aadressil https://ut-ee.zoom.us/j/92172461022?pwd=aHllSTJyaUttSHArd29kelk0eERNQT09. Kohtumise ID: 921 7246 1022, pääsukood: 569316.

#instituudist #teadus
Ilustratsioon inimese evolutsioonist

Mainekas grant aitab Tartu Ülikoolis uurida inimese immuunsüsteemi kujunemist pika ajaloo vältel

#teadus

Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ja genoomika instituudi aastakonverents tuleb taas

19.–20. jaanuaril 2023 toimub traditsiooniline Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi aastakonverents, mis võtab kokku lõppeva aasta olulisemad teadustööd.
#teadus
Elutööpreemiaga tunnustatud Andres Metspalu Ene Ergma ja Tõnis Lukasega_autor Maanus Kullamaa

Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis geeniteadlane Andres Metspalu