Lahkus Eesti Geenivaramu rahvusvahelise juhtkomitee liige Leena Peltonen

Novaator, Villu Päärt

Maailmakuulus soomlanna, kes sõdis eestlaste geenivaramu eest


„Ta rääkis ikka, et ärge oodake, kuni saate 50 000 doonori andmed kokku. Hakake juba uuringutega pihta,“ räägib TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

Jutt on maailmakuulsast Soome geeniteadlasest Leena Peltonen-Palotiest(57), kes neljapäeval kaotas kaks aastat kestnud võitluse vähktõvega.

„Ta uskus, et kõike saab teha. Ta oli aldis suhtlema ja oskas oma ideid hästi seletada,“ jätkab Metspalu.

Kui Eesti Geenivaramu edasise rahastamise kohal rippus hiiglaslik küsimärk, võttis Peltonen-Palotie vaevaks isiklikult Tallinna kohale lennata, et sotsiaalministrile selgitada, miks ikkagi on selline rahvastikupõhine geenipank vajalik.

Eesti Geenivaramule sarnase geenipanga idee oli soomlannal kavas ka oma kodumaal, kuid see ei õnnestunud. Siiani tehakse Soomes geeniuuringuid peamiselt haiglates kogutud proovikogude põhjal.

Peltonen-Palotie põhiidee oli, et Soome rahvas on kui elav geneetikalaboratoorium. Maailmas sai ta kuulsaks just soomlastele omaste haiguste uurimisega, sest ajalooline eraldatus on võimaldanud tekkida terve rea Soomele omaseid geneetilise tagapõhjaga haigusi.

Soomlased ise nimetavad teda kuulsaimaks Soome teadlaseks ning tema näopilt on jõudnud isegi postmargile.

„Kui meie Tartus alustasime inimese geneetika uurimist, siis oli tema juba maailmas tuntud nimi, aga alati oli ta seda meelt, et eestlased tuleb Põhjamaade teadusprojektides ka kampa võtta,“ lisab Metspalu.

1989. aastal õnnestus Peltone-Palotie töörühmal leida geen, mis põhjustab osteoartriiti. Avastusi ja artikleid nimekates ajakirjades tuli pidevalt, teemaks näiteks geenid, mis on seotud skisofreenia, kõrgvererõhutõve, rasvumise ja südamehaiguste ning piimasuhkru talumatusega.

1998. aastal lendas ta üle ookeani, et Los Angeleses asuvas California ülikoolis asuda juhtima inimgenoomi uuringute keskust.

Viis aastat hiljem tuli ta Ameerikast tagasi, et võtta vastu Inglismaal Cambridge’is Sangeri instituudi juhtimine, see on Euroopa juhtiv genoomikakeskus.

Paljude rahvusvaheliste tegemiste kõrvalt leidis energiline soomlanna aega, et kuuluda Eesti Geenivaramu rahvusvahelisse juhtkomiteesse, kelle nõu oli näiteks määrav selles, milliseid küsimusi tuleb geenidoonorite ankeedis küsida ning kuidas saaks eestlaste geeniandmete abil taotleda teadusgrante, mis võimaldaks Eestis algatatud uurimisteemadel maailmas tähelepanu leida.