Autor:
Peter Coutros

Uus uurimistöö heidab valgust bantu keeli kõnelevate populatsioonide laienemisele Aafrikas

Aafrikas on umbes 350 miljonit inimest, kes räägivad üht või mitut 500st bantu keelest. Ajakirjas Nature avaldatud uues uuringus kontrollisid Tartu Ülikooli teadlased ruumilise geneetilise modelleerimise abil peamisi hüpoteese bantu keeli kõnelevate populatsioonide laienemise kohta üle kogu Aafrika mandri, sealhulgas nende rändeteede, -aja ja populatsioonide vaheliste kontaktide kohta.

Uurimistöö selgitas bantu keeli kõnelevate populatsioonide demograafilist ajalugu, geneetilist mitmekesisust ja keerulist dünaamikat, mis on kujundanud mandri keelelist, bioloogilist ja kultuurilist maastikku.

Töö näitas, et Lääne-Aafrikast kaugemal bantukeelsete populatsioonide geneetiline varieeruvus järk-järgult kahaneb. Praegune Sambia ja Kongo Demokraatlik Vabariik on osutunud erinevate laienemis- ja migratsiooni teede vahelise tähtsateks sõlmpunktideks. „Meie ruumiline modelleerimine ja erialadevaheline lähenemine toetavad (toim: populatsiooni geneetikas tuntud) asutajaefekti mudelit, mis kirjeldab demograafiliste protsesside mõju populatsioonide geneetlisele mitmekesisusele,“ ütles uuringu juhtivautor, Uppsala Ülikooli populatsioonigenoomika teadur Cesar Fortes-Lima.

Tänu projekti raames kokku pandud Sahara kõrbest lõuna poole jäävaid Aafrika populatsioone kirjeldavate geneetilistele, keelelistele ja kultuurilisele andmetele ja spetsiaalsele nende andmete jaoks loodud modelleerimisviisile suutsime koondada mitmest teadusvaldkonnast pärit tõendeid, et vastata selle keerulise protsessi kohta kaua vastamata jäänud küsimustele

Tartu Ülikooli kaasprofessor, evolutsioonibioloog Anders Eriksson

Tartu Ülikooli kaasprofessor, evolutsioonibioloog Anders Eriksson, kes selle uuringu juures juhtis ruumilist modelleerimist, rõhutas: „Tänu projekti raames kokku pandud Sahara kõrbest lõuna poole jäävaid Aafrika populatsioone kirjeldavate geneetilistele, keelelistele ja kultuurilisele andmetele ja spetsiaalsele nende andmete jaoks loodud modelleerimisviisile suutsime koondada mitmest teadusvaldkonnast pärit tõendeid, et vastata selle keerulise protsessi kohta kaua vastamata jäänud küsimustele.“

Bantu keeli kõnelevate rahvaste laienemist, mis algas 6000–4000 aastat tagasi Lääne-Aafrikas, peetakse Aafrika hilisholotseeni perioodi üheks kõige huvipakkuvamaks demograafiliseks sündmuseks. Kõnealuse teedrajava uurimistöö käigus loodi ja analüüsiti ulatuslikku andmestikku, sh 14st Aafrika riigist pärit 1763 nüüdisaegsete populatsioonide esindaja ja 12 Aafrika seni uurimata piirkondades rauaajal elanud inimese  genoomiandmeid. See andis suure rahvaste rände kohta uusi teadmisi.

Uuringu tulemused seavad kahtluse alla ühe distsipliini raames loodud varasemad mudelid bantukeelsete populatsioonide laienemise kohta ja rõhutavad vajadust tervikliku erialadevahelise lähenemisviisi järele tulevastes uuringutes, et paremini mõista, kuidas rahvaste demograafiline ajalugu nende keelelist arengut mõjutas. Uuringu mõju on seega kaugeleulatuv, puudutades ajaloolist keeleteadust, antropoloogiat, populatsioonigeneetikat ja biomeditsiiniuuringuid, mis keskenduvad Aafrika populatsioonide ja nende järeltulijate geneetilisele mitmekesisusele.

Tutvu teadusartikliga ajakirjas Nature.

MinuGeenivaramu portaali avaleht

Avati üle 200 000 geenidoonorile mõeldud portaal MinuGeenivaramu

pilt särgist mille peale on inglise keeles kirjutatud "vaimne tervis"

Sotsiaalne tugi on oluline kaitsetegur vaimse tervise probleemide ennetamisel, selgus Eesti suurimast vaimse tervise uuringust

MinuGeenivaramu portaali avaleht

Eesti geenidoonorite portaal annab aimu nii haigusriskidest kui ka päritolust