Autor:
Anu Solnik

Eestisse tulnud ukrainlanna sai uurimistöö jätkamiseks Euroopa teadusrahastuse

Euroopa Liit avas hiljuti uue teadusrahastuse meetme, millega toetatakse Ukrainast pärit teadlaste uurimistöö jätkamist riigis, kus nad ajutiselt tegutsevad. Stipendiumi pälvis ka Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadur Olga Utevska, kes uurib Ukraina demograafilist ajalugu vana DNA  alusel.

Enne Tartu Ülikooli Eesti biokeskuse arheogenoomika uurimisgrupiga liitumist eelmisel kevadel töötas Olga Utevska V. N. Karazini nimelises Harkivi Ülikoolis professorina. Ma olen väga tänulik, sest saadud teadusgrant võimaldab mul jätkata uurimistööd, mille tulemusel saan avada uusi detaile Ukraina demograafilise ajaloo ja ukrainlaste päritolu kohta,” ütles Utevska.

Eliidi ja lihtrahva uurimine
Utevska uurimisfookus on suunatud sellele, kuidas elasid inimesed Ukraina aladel rauaajal. Sel perioodil muutus Euraasia eri piirkondadest pärit inimgruppide vaheline suhtlus eriti tihedaks. Tuntuimad on sellest perioodist sküüdid, keda teatakse nende hierarhilise ühiskonna ja Kesk-Aasiast kuni Kesk-Euroopani ulatuvate kaubandusvõrkude poolest. Töös keskendub Utevska eelkõige Bel’ski asulakohale Poltava piirkonnas, et sealse rahvastiku näitel õppida tundma toonase ühiskonna sotsiaalset struktuuri ja suhtlust sküütide eliidi ja kohalike põllumeeste vahel. Siiani on arheoloogide tähelepanu köitnud eelkõige monumentaalsed eliidi matusepaigad, kuid selles projektis pööratakse pilk ka n-ö lihtrahvale.  Lisaks päritoluküsimustele on arheoloogilist materjali analüüsides muuhulgas võimalik kirjeldada nende inimeste toitumist, tervist ja üldist elustiili. „Näiteks saan tuvastada patogeenide ehk haigustekitajate levimust, mis näitab, kas ja kuidas mõjutas sotsiaalne staatus inimeste tervist,” selgitas Utevska.

Ma olen väga tänulik, sest saadud teadusgrant võimaldab mul jätkata uurimistööd, mille tulemusel saan avada uusi detaile Ukraina demograafilise ajaloo ja ukrainlaste päritolu kohta.

Olga Utevska

Ühised uurimishuvid
Arheogenoomika uurimisgrupi juhi professor Kristiina Tambetsi sõnul hõlmavad grupi teised teadusprojektid mitmeid maailmajagusid ja ajajärke vanemast kiviajast kuni tänaseni. „Lisaks oleme ka varem Harkivi Ülikooli geneetika osakonna ja arheoloogiamuuseumiga teinud koostööd, mistõttu kattuvad meie uurimishuvid Olga teemadega,” ütles Tambets. Utevska liitus Tartu ülikooli genoomika instituudiga Tambetsi ja instituudi direktori Mait Metspalu kutsel sõja alguskuudel. Enne kõne all oleva individuaalgrandi saamist panustas Utevska Tambetsi juhitud projekti “Keskaegse populatsiooni struktuur, tervis ja haigused Eesti territooriumil vana DNA vaatenurgast”, mida toetab Eesti Teadusagentuur ning millega Utevska liitus Ukraina teadlastele mõeldud lisameetme abil.

Põhjuseid, miks Utevska teadustöö Tartu Ülikooli genoomika instituudiga sobib, on mitmeid. Näiteks on instituudis vana DNA uurimiseks olemas spetsiaalne labor, mis võimaldab hinnalist arheoloogilist materjali uurida ülipuhastes tingimustes, kus proovid on kaitstud tänapäevase materjaliga saastumise eest. Teiseks pakub instituudis tegutsev genoomika tuumiklabor Utevska sõnul bioinformaatiliseks analüüsiks väga head infotehnoloogilist võimekust.

Euroopa Liidu Marie Skłodowska-Curie meetmete raames rahastatud grandi sai eri teadusaladelt 124 doktorikraadiga Ukraina teadlast, kes jätkavad oma teadustööd 21 eri riigis. Eestist sai stipendiumi lisaks Utevskale veel kaks teadlast, kellest üks töötab Tartu Ülikoolis ja teine Tallinna Tehnika Ülikoolis. Lisainfot leiab veebilehelt: https://sareurope.eu/msca4ukraine/ 

Sekvenaatorite paigaldus

Uue sekveneerimistehnoloogia abil järjestatakse 10 000 geenidoonori täisgenoomid

rõõmus laps sai süsti

Inimese vaktsineerimisvalmidust ennustavad kümned isiksuseomadused

Koroonaviirus

Euroopa Komisjoni uue projekti abil otsitakse lahendusi Covid-19-järgsetele terviseprobleemidele