Eestisse tulnud ukrainlanna sai uurimistöö jätkamiseks Euroopa teadusrahastuse

Euroopa Liit avas hiljuti uue teadusrahastuse meetme, millega toetatakse Ukrainast pärit teadlaste uurimistöö jätkamist riigis, kus nad ajutiselt tegutsevad. Stipendiumi pälvis ka Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadur Olga Utevska, kes uurib Ukraina demograafilist ajalugu vana DNA  alusel.

Enne Tartu Ülikooli Eesti biokeskuse arheogenoomika uurimisgrupiga liitumist eelmisel kevadel töötas Olga Utevska V. N. Karazini nimelises Harkivi Ülikoolis professorina. „Ma olen väga tänulik, sest saadud teadusgrant võimaldab mul jätkata uurimistööd, mille tulemusel saan avada uusi detaile Ukraina demograafilise ajaloo ja ukrainlaste päritolu kohta,” ütles Utevska.

Eliidi ja lihtrahva uurimine
Utevska uurimisfookus on suunatud sellele, kuidas elasid inimesed Ukraina aladel rauaajal. Sel perioodil muutus Euraasia eri piirkondadest pärit inimgruppide vaheline suhtlus eriti tihedaks. Tuntuimad on sellest perioodist sküüdid, keda teatakse nende hierarhilise ühiskonna ja Kesk-Aasiast kuni Kesk-Euroopani ulatuvate kaubandusvõrkude poolest. Töös keskendub Utevska eelkõige Bel’ski asulakohale Poltava piirkonnas, et sealse rahvastiku näitel õppida tundma toonase ühiskonna sotsiaalset struktuuri ja suhtlust sküütide eliidi ja kohalike põllumeeste vahel. Siiani on arheoloogide tähelepanu köitnud eelkõige monumentaalsed eliidi matusepaigad, kuid selles projektis pööratakse pilk ka n-ö lihtrahvale.  Lisaks päritoluküsimustele on arheoloogilist materjali analüüsides muuhulgas võimalik kirjeldada nende inimeste toitumist, tervist ja üldist elustiili. „Näiteks saan tuvastada patogeenide ehk haigustekitajate levimust, mis näitab, kas ja kuidas mõjutas sotsiaalne staatus inimeste tervist,” selgitas Utevska.