Foto:
Freepik

Triin Laisk: Naiste tervisele ei pöörata ravimiuuringutes piisavalt tähelepanu

Kuigi kõik sood on võrdsed, on meeste ja naiste kehad ning nende toimimine erinevad. See tähendab, et ka ravimid võivad meestel ja naistel isemoodi toimida ning tekitada soospetsiifilisi kõrvaltoimeid. See tuleneb nii kehamassi ja -koostise kui ka hormonaalse tasakaalu erinevusest. Ometi on naisi aastakümneid süstemaatiliselt ravimi- ning vaktsiiniuuringutest kõrvale jäetud, paradoksaalsel kombel osaliselt just 20. sajandi keskpaigas toimunud ravimi kõrvaltoimete skandaalide tõttu.

Kunagiste eksimuste järelmõjud

Kuigi tänapäeval on ravimiarendus ning ravimite ohutuse kontroll rangelt reguleeritud ja kontrollitud, pole see alati nii olnud. 1930.-40. aastatel kasutati raseduskatkemiste ennetamiseks sünteetilist hormooni nimega dietüülstilbestrool. 30 aastat hiljem leiti, et nende naiste tütardel on vähenenud viljakus ning sagenenud tupevähi esinemissagedus. 1950.-60. aastatel määrati rasedatele naistele hommikuse iivelduse vähendamiseks ravimit nimega talidomiid, kuid hiljem leiti, et see tekitab lootel väärarenguid. Sellest tulenevalt võeti vastu regulatsioonid, mille kohaselt viljakas eas naisi ning rasedaid kliinilistesse (ravimi)uuringutesse enam ei kaasatud, eelkõige selleks, et kaitsta nende viljakust ning nende tulevasi järglasi. Kuigi ideetasandil tundub see hea mõttena, tähendab otsus tegelikkuses seda, et kuni 1990. aastate teise pooleni välja töötatud ravimite kohta puudus meil tegelikult enne kasutuselevõttu hea ülevaade, kuidas need naistel täpselt toimivad ning millised võiksid olla soospetsiifilised kõrvaltoimed. 1990. aastatel saadi siiski aru, et me ei saa naisi ravida lähtudes ainult meeste uurimisest saadud infost ning asjad hakkasid liikuma tasapisi paremuse poole. Samas, arenguruumi on praegugi, kuna naiste esindatus kliinilistes katsetes on jätkuvalt madal (umbes 22% I etapi kliinilistest katsetes).

Aga miks see oluline on?

Võib ju mõelda, et keha on keha, kuid naiste kehamass on reeglina väiksem ning nende keha rasvaprotsent suurem. Ka töötavad erinevad ravimite ainevahetusega seotud valgud naistel hoopis teise kiirusega, mis tähendab, et ka nii tavalised ravimid, nagu aspiriin või mõned antidepressandid avaldavad meestel ja naistel natuke erinevat mõju. Naistest rääkides ei saa mööda vaadata ka menstruaaltsükli jooksul või raseduse käigus toimuvatest hormonaalsetest kõikumistest. Paljud ei tea, et ka laialt levinud hormonaalsed rasestumisvastased pillid võivad mõjutada ravimite toimimist. Kõiki selliseid nüansse me ainult mehi uurides arvesse võtta ei saa.

Image
Geeniteadlane Triin Laisk kutsub
geenidoonoreid osalema uuringus,
et ravimite kõrvaltoimeid või nende
puudumist välja selgitada.

Ravimite mõju menstruaaltsüklile

Kuigi on teada, et menstruaaltsükkel võib mõjutada ravimite toimimist, on vähem teada selle kohta, kuidas mõjutavad ravimid ja vaktsiinid menstruaaltsüklit. See teema kerkis tähelepanu keskpunkti seoses kestva koroonapandeemia ning COVID-19 vastase vaktsineerimisega. Paljud naised raporteerisid vaktsineerimisjärgseid muutusi menstruaaltsükli pikkuses või veritsuse hulgas. Kuna vaktsiinide väljatöötamise käigus ei olnud kaardistatud võimalikku mõju menstruaaltsüklile, oli väga raske öelda, kas tegu võiks olla põhjusliku seosega.  Menstruaaltsükli häireid esineb elu jooksul pea kõigil naistel ning kahe sagedase sündmuse (vaktsineerimine ja tsüklihäire) koosesinemine ei näita ilmtingimata põhjuslikkust.

Kuna teema oli intrigeeriv, tegid mitmed teadusrühmad kiirelt ka vastavad uuringud. Eriti väärtuslikud on siinkohal nn prospektiivsed uuringud, kus inimesed on uuringusse värvatud ning nende tsükli kohta on andmeid kogutud enne vaktsiinisüsti saamist. Kui me kogume andmeid retrospektiivselt ehk tagasivaatavalt, tekib osalemiskallutatus – vastama tulevad ikkagi need, kellel midagi muutus, mis annab meile moonutatud pildi muutuste esinemissagedusest. Kokkuvõtvalt saame nüüd nende uuringute põhjal öelda, et peale COVID-19 vaktsiinisüsti võivad järgmised “päevad” veidi hilineda (~1 päev), kuid selline muutus on lühiajaline ja seega ei oma mingit olulist mõju viljakusele. Miks selline muutus tsükli pikkuses toimub, on veel teadmata. Menstruaaltsüklit võib mõjutada igasugune füüsiline ja emotsionaalne stress, palavikuga kulgev haigus, aga ka mitmed laialt kasutatavad ravimid, näiteks ibuprofeen ja paratsetamool, mida kasutatakse näiteks vaktsineerimisjärgse süstekoha valulikkuse leevendamiseks.

Kuigi ibuprofeeni, paratsetamooli ja teiste sarnaste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite mõju menstruaaltsüklile on nüüdseks kaardistatud, siis paljude teiste ravimite kohta me seda nii täpselt öelda ei oska. Seda seetõttu, et ravimiuuringutes reeglina ei küsita eraldi menstruaaltsükli muutuste kohta või ei võeta menstruaaltsükliga osalejate puhul tsükli faasi arvesse. Ka ravimi kõrvaltoimetena raporteeritakse tavaliselt tõsisemaid sümptome ning need andmed on enamasti isikustamata kujul, mistõttu ei saa teadlased väga hästi uurida, mis just sellel inimesel neid kõrvaltoimeid tekitada võiks.

Pärast vaktsiinisüsti COVID-19 vastu võivad järgmised “päevad” veidi hilineda, kuid see ei mõjuta viljakust.

Triin Laisk

 Geneetika ja ravimi kõrvaltoimed

Menstruaaltsükli pikkust mõjutab ka geneetika, seega on oluline uurida, kas mingite kindlate geenivariantidega inimestel esineb menstruaaltsükliga seotud kõrvaltoimeid sagedamini. Et seda teha, on meil vaja samade inimeste geeniandmeid, ravimikasutuse andmeid ning infot selle kohta, kas mingeid menstruaaltsükliga seotud kõrvaltoimeid on esinenud või ei (siinkohal peab rõhutama, et ka mingi kõrvaltoime puudumine võib olla väga kõnekas).

Koos teiste geenivaramu teadlastest kolleegidega oleme just läbi viimas suuremahulist ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete geeniuuringut, mis annab meile just selle info. Neid andmeid analüüsides saame parema ülevaate nii sellest, millised ravimid võiksid menstruaaltsüklit mõjutada, kui ka sellest, millised geenivariandid seda mõju vahendavad. Kutsume uuringus osalema kõiki geenidoonoreid – ka neid, kes kõrvaltoimeid ei ole kunagi kogenud. Osalemiseks tuleb täita vaid lühike kuni 10 minutit aega võttev veebiküsimustik.

Vähem oluline pole ka tõsiasi, et taolised uuringud võimaldavad täpsemini kaardistada kõrvaltoimete üldist erinevat esinemissagedust meestel ja naistel ning leida nende erinevuste geneetilisi põhjuseid. Seega, kuigi aastakümneid on naiste tervis jäänud ravimiuuringutes tähelepanuta, võimaldavad suurenenud teadlikkus ning erinevate andmekihtide kombineerimise võimekus meil varasemast palju täpsemini kaardistada erinevate ravimite mõju naiste tervisele.

Uuri ravimite uuringu kohta lähemalt

 

Artikkel ilmus ajakirja Tervis Pluss 2022 juuninumbris.

#teadus #ühiskonnale
Doktoridiplomite kaaned Foto Andres Tennus

Silva Lilleorg kaitseb doktoritööd „Bacterial ribosome heterogeneity on the example of bL31 paralogs in Escherichia coli“

23.08.2022
#teadus #ühiskonnale
Doktoridiplomite kaaned Foto Andres Tennus

Nele Taba kaitseb doktoritööd „Diet, blood metabolites, and health“

19.08.2022
#teadus #ühiskonnale
Doktoridiplomite kaaned Foto Andres Tennus

Katri Pärna kaitseb doktoritööd „Improving the personalized prediction of complex traits and diseases: application to type 2 diabetes“

16.08.2022