Skip to main content
Foto:
Andres Tennus

Ludovica Molinaro kaitseb doktoritööd „Eesti, Euroopa ja üleilmsete inimgenoomide geneetilise päritolu kihtide lahtikaevamine“

20. juunil kl 16.00 kaitseb Ludovica Molinaro geenitehnoloogia erialal doktoritööd „Ancestry deconvolution of Estonian, European and Worldwide genomic layers: a human population genomics excavation“ („Eesti, Euroopa ja üleilmsete inimgenoomide geneetilise päritolu kihtide lahtikaevamine“).

Image

Juhendajad:
Luca Pagani, Tartu Ülikool

Francesco Montinaro, Tartu Ülikool
Mait Metspalu, Tartu Ülikool

Oponent:
dr. Priya Moorjani, California Ülikool (USA)


Kokkuvõte
Tänapäeval eeldame sageli, et meie moodne eluviis on minevikust parem, ja et mida kaugemale me ajas tagasi läheme, seda enam heitlesid mineviku inimesed kehvade elutingimuste või küündimatu tehnoloogiaga. Pole üllatav, et ajaloolised ja arheoloogilised uuringud äratavad meist paljude uudishimu – nende tõttu oleme sunnitud oma tänapäevast uskumuste süsteemi ümber kujundama ning jahmuma sellest, kui palju mineviku populatsioonid tegelikult saavutada suutsid. Mineviku inimesed olid organiseerunud ühiskonnaks, nad liikusid, rändasid, jagasid ideid, kultuure ja tehnoloogiaid – ja me leiame ikka veel nende kokkupuudete jälgi. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks mineviku kokkupuudete jälgede uurimine geneetilistes andmetes.

Populatsioonide kokkupuudet nimetatakse segunemissündmuseks, mis tekitab segunenud populatsioone. Lähenemisviisiga, mida nimetatakse põlvnemise lahtiharutamiseks (Ancestry Deconvolution, AD), saame segunenud grupi geneetilist mosaiiki analüüsida, ajades segunemise osaliste jälgi, ja segunemissündmust täpsemalt iseloomustada.

AD lähenemisviiside seas on meetodid, mida nimetatakse lokaalse põlvnemise tuletamiseks (Local Ancestry Inferences, LAI), mis võimaldavad tuletada antud päriliku lookuse põlvnemist. Sellistel kõrge lahutusastmega tuletustel on piirangud, mis mõnel juhul LAI tööriistade jõudlust tugevalt piiravad. Seega, rakendades LA-d segunenud populatsioonil, mida iseloomustab põlvnemine eri maailmajagudest, saame keskenduda tundmatute mineviku demograafiliste sündmuste avastamisele, kuid LA kasutamine maailmajao sisestel segunemistel, näiteks Euroopa populatsioonidel, nõuab metodoloogilist lähenemist, mis on kujundatud nii, et see võtab kõigepealt arvesse LA piiranguid.

Lõpuks saame kasutada AD ja LAI lähenemisviise, et esitada küsimusi väljaspool demograafilisi uuringuid. Teatud fenotüübi väljakujunemise tõenäosust on võimalik osaliselt ennustada polügeensete skooride (Polygenic Scores, PS) abil. Kuid genoomile mõjuv tohutuhulk muutujaid on populatsioonispetsiifilised ja tuletused pole eriti ühelt populatsioonilt teisele üle kantavad, mis takistab PS-i rakendatavust vähem uuritud või segunenud populatsioonidele.

Esitletakse kolme uuringut, mis arutlevad AD ja LAI võimaluste ja piirangute üle. Uuritakse segunemissündmust, milles said kokku väga erinevad populatsioonid eri maailmajagudest; väikesel skaalal segunemissündmuste, näiteks Euroopa rühmade puhul, lahtiharutamise piiranguid; ja lõpuks rakendatakse kogutud teadmisi, ületamaks polügeensete skooride kasutamise piiranguid segunenud populatsioonidel.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis (kohtumise ID: 955 7651 0272, pääsukood: 842234).

#teadus
Gene Forum 2022

Rahvusvaheline teaduskonverents Geenifoorum tuleb taas

Jaga
21.06.2022
#juhtimine #teadus

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu teaduskomitee

TÜ Eesti geenivaramu teaduskomitee nõustab genoomika instituudi nõukogu ja juhtkonda geenivaramu projekti teaduslikke aspekte puudutavates küsimustes
Jaga
16.05.2022
#teadus
Professor Kaido Tammeveski

JÄRELVAADATAV: Kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski räägib inauguratsiooniloengul vesinikust ja kütuseelementidest

Jaga
03.05.2022