Skip to main content
Anna omapanus, et tulevikus oleks ravimite ja vaktsiinide manustamine ohutum ja tõhusam.
Foto:
Karoliina Kruusmaa

Tänasest saab osaleda ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete geeniuuringus

Täna algava suure teadusuuringuga kogutakse geenidoonoritelt teavet ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete kohta. Uuringusse oodatakse osalema kõiki inimesi olenemata sellest, kas nad on kõrvaltoimeid kogenud või mitte. Teadmised kõrvaltoimete tekkimise geneetilistest põhjustest aitavad tulevikus tagada ohutumat ja tõhusamat ravi.

Inimese geenidest sõltub, kuidas ravimid mõjuvad. „Nii võib mõni ravim ühe inimese vaevuseid leevendada, teisele põhjustada ebamugavaid kõrvaltoimeid ja kolmandale ei pruugi see ravim mõjuda sootuks mitte kuidagi. Seega peame selgitama välja, missugused geenivariandid võivad põhjustada kõrvaltoimeid, et tulevikus saaksid arstid määrata inimestele just neile kõige ohutumad ja sobivamad ravimid,“ selgitas Eesti geenivaramu farmakogenoomika professor Lili Milani.

Milani sõnul pole seni kõrvaltoimete esinemise kohta kogutud piisavalt terviseandmeid, mis võimaldaksid uurida nende tekkimise geneetilisi põhjuseid. Samas kannab ligi 98% eestlastest vähemalt ühte geenivarianti, mis mõjutab mõne ravimi toimet. „Just seetõttu ootame lühikest veebiküsimustikku täitma igat geenidoonorit, et saaksime uurida inimeste antud vastuseid koos nende geeniandmetega,“ paneb Milani doonoritele südamele.

Lisaks plaanivad teadlased täita senise teadmistelünga selle kohta, kas ja missugust mõju avaldavad ravimid ja vaktsiinid menstruaaltsüklile. „Seni pole vaktsiini- ja ravimiuuringutes pööratud piisavat tähelepanu naiste tervisele. Näiteks pole leidnud kinnitust Covid-19 vaktsiini mõju menstruaaltsüklile. Muutused menstruaaltsüklis võisid olla tingitud näiteks pandeemiaaegsest stressist, aga see vajab kindlasti täpsemalt uurimist,“ selgitas genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisk.

Varem pole kõrvaltoimete esinemise kohta kogutud piisavalt isikustamata terviseandmeid, mis võimaldaksid uurida nende tekkimise geneetilisi põhjuseid. Samas kannab ligi 98% eestlastest vähemalt ühte geenivarianti, mis mõjutab mõne ravimi toimet.

Professor Lili Milani

Farmakogenoomika teaduri Kristi Krebsi sõnul määravad arstid täna patsientidele enamasti ravimeid niinimetatud keskmisele inimesele tehtud standardannuste põhjal. Need on küll töötatud välja laiapõhjaliste kliiniliste uuringute alusel, kuid ei arvesta inimeste geneetiliste eripäradega. „Töötame selle nimel, et tulevikus jõuaks arstideni info, missugune ravim millises annuses inimesele tema geneetika põhjal võiks kõige ohutumalt ja tõhusamalt sobida. Vajame selleks paljude geenidoonorite panust, et need soovitused oleksid tulevikus võimalikult täpsed,“ ütles Krebs.

Uuri täpsemalt ja osale uuringus

#teadus #ühiskonnale
Doktoridiplomite kaaned Foto Andres Tennus

Tina Saupe kaitseb doktoritööd „The genetic history of the Mediterranean before the common era: a focus on the Italian Peninsula“

Jaga
28.07.2022
#teadus
Vana DNA labor

Vanast DNA-st avastati eelajalooline ohatiseviirus, mille levikut seostatakse suudlemisega

Jaga
28.07.2022
#teadus
Gene Forum 2022

Rahvusvaheline teaduskonverents Geenifoorum tuleb taas

Jaga
21.06.2022