Autor:
Ira F Brilliant Center for Beethoven Studies, San Jose State University

Beethoveni genoomi uurimine paljastas seniteadmata andmed helilooja terviseprobleemide ja sugulaste kohta

Rahvusvahelisel teadlaste uurimisrühmal õnnestus maailmakuulsa helilooja Ludwig van Beethoveni juuste abil järjestada tema genoom. Uurimuse tulemusel saadi hulganisti uut teavet nii Beethoveni terviseprobleemide kui ka sugulaste kohta.

Ajakirjas Current Biology avaldatud uurimus näitab, et Beethoveni viimasest seitsmest eluaastast pärineva viie juuksesalgu DNA kuulub ühele ja samale inimesele, kellel on Kesk- või Lääne-Euroopa geneetiline päritolu, mis on kooskõlas helilooja dokumenteeritud põlvnemisega. Geeniandmeid ja hoolikalt uuritud põlvnemislugusid kombineerides järeldasid teadlased, et need viis salku on üsna kindlasti ehtsad. Uurimistööd juhtis muu hulgas Toomas Kivisild, kes töötab nii Tartu Ülikooli genoomika instituudis kui ka Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis Belgias.

Image
Ludwig van Beethoveni portree
Ludwig van Beethoveni portree (autor: Beethoven-Haus Bonn)

Geenid annavad vihjeid Beethoveni terviseprobleemide kohta

Ameerika ja Euroopa teadlastest koosnev uurimisrühm tuvastas Beethovenil mitu geneetilist riskifaktorit maksahaiguse tekkeks. Samuti leidsid nad tõendeid, et hiljemalt mõni kuu enne oma viimast haigust nakatus helilooja B-hepatiidi viirusega, mis koos alkoholi tarbimisega võis olla tema surmahaiguse peamine põhjus.

Uurides Beethoveni nn vestlusraamatuid, mida helilooja kasutas kurdiks jäänuna oma elu viimasel kümnendil kaaslastega suhtlemiseks, saab oletada, et ta tarbis väga sageli alkoholi, kuigi selle kogust on raske hinnata. „Ehkki enamik Beethoveni kaasaegseid väidab, et tema alkoholitarbimine oli 19. sajandi alguse Viini standardite järgi mõõdukas, ei ole nad päris ühel meelel, nii et tõenäoliselt räägime siiski kogusest, mis on tänapäeva teadmiste põhjal maksale kahjulik. Kui helilooja tarbis küllalt pika aja jooksul päris palju alkoholi, võib selle koostoime tema geneetiliste riskifaktoritega selgitada, miks tal maksatsirroos tekkis,“ ütles üks autoritest Tristan Begg Cambridge’i Ülikoolist.

Beethoveni kurdiksjäämisel arvatakse olevat mitu põhjust, sealhulgas rohkemal või vähemal määral geneetilised haigused. Heliloojale omistatud juuksesalkude uurimine ei viidanud aga üheselt kuulmislanguse geneetilistele põhjustele. Samuti ei leitud geneetilist seletust tema kõhuhädadele.

Beethoveni juuste tuvastamine

Kokku analüüsis töörühm kaheksat juuksesalku, mis saadi Ühendkuningriigi, Mandri-Euroopa ja USA avalikest ja erakogudest. Seejuures avastasid teadlased, et vähemalt kaks salku ei pärinenudki Beethovenilt. Nende hulgas oli ka kuulus juuksesalk, mille analüüside alusel arvati varem, et Beethovenil oli pliimürgitus, mis võis põhjustada tema kuulmise kaotust. William Meredith, kes kuulus Beethoveni säilmete varasemate teaduslike analüüsidega seotud meeskonda, ütles: „Kuna teame nüüd, et kuulus juuksesalk pärineb hoopis kelleltki naiselt, mitte Beethovenilt, ei kehti helilooja kohta ükski varasematest selle salgu analüüsil põhinevast järeldusest. Tulevased uuringud plii, opiaatide ja elavhõbeda määramiseks tuleb edaspidi teha Beethovenile omistatud proovimaterjalil.“

Kuna teame nüüd, et kuulus juuksesalk pärineb hoopis kelleltki naiselt, mitte Beethovenilt, ei kehti helilooja kohta ükski varasematest selle salgu analüüsil põhinevast järeldusest.

William Meredith

Viis autentseks tunnistatud ja samalt inimeselt pärinevat proovi kuuluvad Ira F. Brillianti Beethoveni-uuringute keskusele San Joses (California), Ameerika Beethoveni Seltsi liikmele Kevin Brownile ja Beethoven-Hausile Bonnis. Ühe nüüd Browni kogusse kuuluva juuksesalgu andis Beethoven 1826. aasta aprillis pianist Anton Halmile sõnadega „Das sind meine Haare!“ („Need on minu juuksed!“). Beethoveni täisgenoom järjestati teise Browni kogusse kuuluva, nn Stumpffi salgu põhjal, mis osutus kõige paremini säilinuks. Kõige tugevama seose leidis töörühm Stumpffi salgust saadud DNA ja tänapäeva Nordrhein-Westfaleni liidumaal elavate inimeste vahel, mis on kooskõlas Beethoveni teadaoleva saksa päritoluga.

Image
Toomas Kivisild
Kaasprofessor Toomas Kivisild. Autor: Argo Ingver

Suguvõsa müsteerium

Muu hulgas analüüsisid teadlased praegu Belgias elava viie van Beethoveni nime kandva mehe Y-kromosoome, kinnitades nende omavahelist sugulust ning põlvnemist 16. sajandil elanud ühisest esiisast Aert van Beethovenist. Ehkki seni tehtud genealoogiliste uuringute põhjal pärines ka kuulus muusik sellest samast esivanemast, osutus tema Y-kromosoom erinevaks. Autorid järeldasid, et tõenäoliselt on helilooja isaliinis vähemalt üks abieluvälise isaduse juhtum, mistõttu esineb DNA-andmete ja arhiividokumentide kõrvutamisel lahknevus Beethoveni juriidiliste ja bioloogiliste sugulaste vahel.

Kõne all oleva uurimuse üks põhiautoritest, populatsioonigeneetika kaasprofessor Toomas Kivisild sõnas, et koostöös geeniteste pakkuva ettevõttega FamilyTreeDNA suudeti aga tuvastada kuus Beethoveni bioloogilise isaliiniga lähedalt suguluses olevat praegu elavat inimest Lääne- ja Kesk-Euroopast. Ometi ei anna nende nimede kõrvutamine selgust Beethovenite liini abieluvälise isaduse allika perekonnanime kohta, kuna nad kõik kannavad eri nime, kuna nende ühine eellane elas enne süsteemset nimede panemist umbes tuhat aastat tagasi,” lisas Kivisild.

Sekvenaatorite paigaldus

Uue sekveneerimistehnoloogia abil järjestatakse 10 000 geenidoonori täisgenoomid

rõõmus laps sai süsti

Inimese vaktsineerimisvalmidust ennustavad kümned isiksuseomadused

Koroonaviirus

Euroopa Komisjoni uue projekti abil otsitakse lahendusi Covid-19-järgsetele terviseprobleemidele