Eesti geenidoonorite portaal annab aimu nii haigusriskidest kui ka päritolust

Eestis avatakse peagi laiemale kasutajaskonnale maailma esimene geenidoonorite portaal, mis annab isikustatud teavet tervisega seotud geeniriskide, eri ravimite lagundamise, päritolu ja palju muu kohta. Portaali juht Natalia Pervjakova tutvustab lähemalt, milline portaal välja näeb ja miks pole seal veel andmeid näiteks inimese vähiriskide kohta. Loe algselt ERR-i venekeelses teadusportaalis Nauka ilmunud artiklit Novaatorist.

Eesti geenivaramuga on liitunud praeguseks üle 210 000 inimese ehk peaaegu iga viies Eesti täiskasvanu. Suuremahulisem geenidoonorite värbamiskampaania toimus 2018. aastal. Toona lubati geenimaterjali andnud inimestele vastutasuks tagasisidet, näiteks infot inimeste eelsoodumuse kohta haigestuda eri tõbedesse või selle kohta, kui kiiresti lagundab nende organism erinevaid ravimeid.

Geenidoonorite portaali projektijuht Natalia Pervjakova nentis, et üks-ühele konsultatsioonide korraldamine ja läbiviimine võtab nii palju aega, et lubaduse täitmiseks oleks võinud kuluda aastaid. Nii tekkiski idee portaali loomiseks.

„Lubasime tagasisidet anda ja ka ma ise reklaamisin seda kampaaniat. Plaan oli pakkuda tagasisidet riikliku personaalmeditsiini projekti raames, kus Eesti geenivaramu oleks üks partneritest. Personaalmeditsiini arenedes saime aru, et doonorid soovivad infot mitte ainult haiguste eelsoodumuste kohta, vaid ka laiemalt, mis ei pruugi olla seotud otseselt nende tervisega. Lisaks on neil juba seaduse kohaselt õigus teavet saada,“ sõnas Pervjakova.

Praegu on portaal katsestaadiumis. Esialgu sai juurdepääsu tuhat geenidoonorit ja aprilli lõpust veel 10 000. Nad saavad vaadata oma andmeid ja samal ajal anda arendajatele teada portaali plussidest ja miinustest ehk sellest, mis tekitab ebamugavusi, aga ka sellest, mis neile meeldib. Senine tagasiside on olnud enamalt jaolt positiivne – inimesed kiidavad nii portaali sisu kui ka disaini. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saavad suveks juurdepääsu juba kõik Eesti geenidoonorid.

Kuna portaal on esimene omasugune maailmas, paluvad loojad täita kõigil kasutajatel iga lehe lõpus lühikesi küsimustikke. „Nende abil mõõdame rahulolu ja info arusaadavust. Mis siis, kui ärevus kasvab? Mis siis, kui värvidega üle pingutasime. Võib-olla on vaja rohkem infot? Kuna kellelgi teisel sellist portaali ega uuringut pole, on tagasiside meile väga oluline,“ selgitas arendusjuht.

Portaali ainulaadsus seisneb selleski, et sellesse on lõimitud teadusuuringud. Teadlased kavatsevad portaali abil uurida, kuidas muutub inimeste käitumine, kui nad saavad teada oma geneetiliste riskide kohta ja võimalustest neid oma eluviisi muutmisega maandada.

Mainimisväärne on teinegi tahk. „Mitte kõik maailma biopangad ei luba doonoritele oma infot jagada, kuigi küsitlused näitavad, et inimesed ootavad seda,“ sõnas Pervjakova. Seetõttu on tõenäoline, et tulevikus tekib huvi ühtse portaali loomiseks ka teistel riikidel. Nemad saavad juba eeskujuks võtta Eesti geenidoonorite portaali.

Projekti meeskonna eesmärk on muuta portaal nii heaks, et see annaks inimestele sama palju kui isiklikud konsultatsioonid. Inimesed saaksid sealt kasulikku teavet ning suudaksid seda mõista ja selle pealt järeldusi teha.

Portaalis on kaks suuremat osa: geenivaramu pakutavad tulemused ja üldisem hariv osa, mis oleks avatud tulevikus kõigile.

Geenidoonorid saavad portaali sisse logida ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID abil. Esmalt tuleb lugeda läbi ja täita nõusolekuvorm. Pervjakova sõnul on see kirjutatud arusaadavas ja sõbralikus keeles, et vältida segadust juriidiliste terminitega ning kindlustada selle hoolikalt läbilugemine.

„Selgitame, millistes valdkondades me tulemusi jagame. Eesmärk on pakkuda alati inimesele valikut, mida ta soovib näha ja mida mitte. See on esimene portaal, kus on kasutusel dünaamiline nõusolekuvorm. Kasutaja saab märkida, milliseid tulemusi ta soovib näha ja milliseid mitte. Samal ajal on võimalik oma otsust igal ajal muuta ja vormi värskendada,“ selgitas projektijuht. Pervjakova lisas, et praegu on portaal kättesaadav ainult eesti keeles. Tulevikus plaanivad arendajad lisada ka vene ja inglise keele.

Mõningaid andmeid tuleb esmakordsel sisselogimisel värskendada, kuna portaal ammutab infot erinevatest registritest ja see võib olla aegunud. Täpsemate tulemuste saamiseks on aga vaja, et kõik andmed oleksid ajakohased.

„Mõned andmed on juba automaatselt sisestatud, näiteks kolesterooli tase. Kõik ei pruugi seda mäletada ja arstid teevad tavaliselt üldanalüüsi, samas kui uuringute jaoks oli meil vaja HDL-d. Seega mõõtsime seda kõigil geenidoonoritel. Samuti on oluline välja tuua, et näitame, kust andmed pärinevad,“ sõnas Pervjakova.

Vähiriskide kohta portaal veel infot ei paku

Esialgu on inimestele kättesaadavad tulemused kolmest kategooriast: need puudutavad teist tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste riski, kofeiini metabolismi ning farmakogenoomikat ehk seda, kuidas mõjutab inimeste pärilikkus seda, kuidas nad eri ravimitele reageerivad. Eesmärk on pakkuda teavet elustiiliga seotud, aga ennetavate haiguste kohta.

„Esimene asi, mida doonorid teada tahavad, on loomulikult vähk. Siin tekib aga eetikaküsimus. Keegi pole kunagi selliseid portaale loonud. Me ei tea, kuidas inimesed reageerivad, kui saavad nii tundlikku infot portaali kaudu. Meil on esialgsed, 5000 inimesega läbiviidud uuringud, aga neile jagati tulemusi isiklikult,“ selgitab Pervjakova: „Seetõttu otsustasime portaalis teavitada inimesi haigustest, millel on suur mõju tervisele, aga mida geenidoonorid saavad ise mõjutada: teist tüüpi diabeedist ja südame-veresoonkonna haigustest.“

Pervjakova sõnul peavad teadlased põhjalikumalt hindama, kuidas inimesed portaali kaudu saadud terviseandmetele reageerivad. Vähi puhul on oht, et see tekitab täiendavat terviseärevust: „Võib suureneda perearstide koormus. Hindame riski, et inimesed võivad taotleda lisauuringuid, mõistmata seejuures, kas või millal need sobilikud on,“ tõdes arendusjuht. Ta lisas, et teadlastel on vastutus ka tervishoiusüsteemi ees.

Igaüks on oma tervise sepp

Kuigi südame-veresoonkonna haigustesse ja teist tüüpi diabeeti haigestumise riski mõjutab osaliselt geneetiline eelsoodumus, on inimese enda eluviisil tähtis roll. Kui tugevama eelsoodumusega inimene suhtub oma tervisesse vastutustundlikult, võib risk jääda realiseerumata ja vastupidi. Kui aga haigus on juba tekkinud, pole võimalik seda täielikult välja ravida.

Geenidoonorite portaal arvestab erinevate stsenaariumitega ja esitleb tulemusi kolme kategooria põhiselt, sõltuvalt sellest, kas inimesel pole vastavaid haigusi, nad on neisse juba haigestunud või on nad vanemad kui 60 aastat.

„See on vajalik, sest inimestele, kel neid haigusi pole, saame anda lisaks geneetilistele eelsoodumustele teavet ka nende koguriski kohta. See hõlmab geneetilist eelsoodumust koos eluviisist sõltuvate teguritega, nagu suitsetamine, liigne kehakaal, liiga vähene füüsiline aktiivsus ja kaasuvad haigused. Meie mudel on kohandatud Eesti geenidoonoritele. Seega erineb see pisut teistest maailmas levinud mudelitest,“ selgitas Pervjakova. Arendusjuht lisas, et samal põhjusel pole soovitatav tellida geeniteste USA-st või Austraaliast.

Spordi, piisava une ja tervisliku toitumise kasulikkusest on teadlikud paljud. Enda individuaalse prognoosi nägemine motiveerib aga Pervjakova sõnul hoopis rohkem.

„Geneetika on muidugi oluline, aga lisaks sellele on veel mitmeid inimeste tervist mõjutavaid tegureid,“ selgitab Pervjakova. „Diabeediriski hindamisel arvestame mudelis ka kehakaalu, suitsetamise, soo, vanuse ja kaasuvate haigustega. Anname inimestele teada nii nende geneetiliste eelsoodumuste kui ka eluviisitegurite koosmõjul tekkivast riskist kahel moel: riskist haigestuda järgmise 10 aasta jooksul ja riskist haigestuda 70-aastaseks saamiseni.“

Informatsioon on lisaks tekstile ja graafikutele ka kalkulaatori näol. Eri inimesed eelistavad saada teavet erineval moel. Mõnele sobivad paremini pildid, teisele tekst või mänguline lähenemine.

„Kalkulaator näitab esmalt teie praegust riski. Näiteks kui mul on hea geneetika, normaalne kehakaal ja ma ei suitseta, võin samamoodi jätkata. Kui aga tahan teada, mis juhtub, kui hakkan suitsetama ja tulevad lisakilod, näitab kalkulaator, kuidas see riski suurendab ning kuivõrd minu tulemused erinevad samast soost ja vanusest inimeste keskmisest. See annab inimesele arusaama, et ta saab oma riske ise vähendada või suurendada. Tahame lihtsal ja arusaadaval viisil näidata, et juba täna saab igaüks oma tervise heaks midagi ette võtta,“ lisab Pervjakova.

Veebilehel on saadaval ka lihtsad ja praktilised nõuanded, mis koostati Tervise Arengu Instituudi (TAI) ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi soovituste põhjal. TAI koostab juhendeid perearstidele ja on nüüd hakanud koostama ka juhendeid patsientidele, et inimesed saaksid ise oma diagnoosi ja tervise kohta teavet hankida.

„Võtsime TAI tekstid, lühendasime neid pisut ja muutsime neid sõbralikumana kõlavateks nõuanneteks,“ selgitab Pervjakova. „Näiteks kui sõidad bussiga, astu maha üks peatus varem. Ei ole olemas mingeid kindlaid norme päevas kahe liitri vee joomise või 10 000 sammu tegemise kohta. Lihtsalt tee täna midagi enda tervise heaks ja muuda see harjumuseks.“

Inimestele, kellel on juba diagnoositud südame isheemiatõbi või diabeet, pole riskiprognoosi vaja, sest haigus on juba tekkinud. Nagu öeldud, pole võimalik neid eluviisi muutmise ega ravimite abil täielikult välja ravida. Neile geenidoonoritele näidatakse ainult nende geneetilist eelsoodumust.

Vanemate kui 60-aastaste inimeste puhul on olukord keerulisem. Kuigi nn konkureeriv risk on olemas ka noorematel, on see märksa väiksem. „On üsna mõttetu ennustada diabeediriski 89-aastasele inimesele, kui tal on suur infarktirisk. Me peame sellega arvestama,“ sõnas Pervjakova.

Kuna nii teist tüüpi diabeeti kui ka südame isheemiatõppe haigestumise risk sõltub olulisel määral vanusest, kipuvad mudelid tavaliselt nende inimeste riske liialdama. Selle vältimiseks on seatud 60-aastane vanusepiir. Vanematele koostatakse eraldi prognoosi. Lisaks on pensioniealistele inimestele loodud eraldi tervise edendamise suunised. Näiteks toitumise ja kehakaalu osas on soovitused erinevad, kuna neil on normaalkaaluks loetav kehamassiindeks kuni 23,9.

„Töötame jätkuvalt mudelite kallal ka vanemate kui 60-aastaste inimeste jaoks ja loodame need lisada juba järgmisel aastal,“ ütleb Pervjakova.

Teadlased plaanivad inimeste täiendavaks motiveerimiseks lisada keskkonda ka mängulise elemendi – punktisüsteemi. „Inimesed saavad oma käitumist parandada ja selle eest punkte teenida. On teada, et isegi kui osalejat ei premeerita füüsiliselt, motiveerib punktide andmine teda tegutsema. See nõuab tihedat koostööd teiste instituutidega, näiteks sotsioloogidega. Kui me selle aga käiku laseme, ei muutu see mitte ainult doonoritele huvitavamaks, vaid annab meile ka teadustööks palju andmeid. Lõppkokkuvõttes tahame ju teada, kas selline info mõjutab inimeste eluviisi,“ sõnas Pervjakova.

On mõningaid uuringuid teistest riikidest, kus geenidoonoritele tutvustati nende riske isiklike konsultatsioonide kaudu. Neis osales aga vähe inimesi, kuni 10 000 geenidoonorit. Saadud tulemused olid vastuolulised. Teadlased oletavad seeläbi, et teadmised võivad käitumist mõjutada, kui inimestele saadetakse regulaarselt meeldetuletusi ehk nendega suheldakse pidevalt. Nõnda panevad teadlased portaalile suuri lootusi: tekkiv valim võiks olla suurem ning selle ülesehitus võimaldab pidevalt tagasisidet jagada ja saada.

Kui palju kohvi ma juua võin?

Pervjakova sõnul ei pruugi ka inimesed alati teada, mis sorti infot teadlased neile geenianalüüsi põhjal jagada saavad. Näiteks on võimalik portaalist kõigile näha, kui tõhusalt suudab nende organism kofeiini lagundada.

„See on pigem meelelahutuslik osa,“ selgitab teadlane: „Määrame kahte geenivarianti kahes geenis ja saame seeläbi öelda, kui kiiresti kofeiin metaboliseerub. Mõnel inimesel on kofeiini metabolism kiirem, teisel aeglasem. Tegelikult pole selle teadmisel otsest mõju, sest inimene teab juba ilmselt, et kui tal on aeglane kofeiini metabolism, võib tal juba kahest tassitäiest kohvist halb hakata. Tahtsime siiski välja selgitada, mis seda näitajat mõjutab. Portaali eesmärk pole mitte ainult anda inimestele enda kohta uut infot, vaid laiendada ka teadmisi geneetikast tervikuna.“

Edaspidi on plaanis lisada portaali andmeid sellegi kohta, kuidas võib kofeiini ainevahetust mõjutada näiteks suitsetamine. Praeguste teadmiste kohaselt võib see naistel kofeiini lagundamist kiirendada, meestele ei avalda see aga mingit mõju või võib seda aeglustada. „Need ei ole isikustatud tulemused, vaid põhinevad rahvastiku-uuringutel, ent on siiski huvitavad. Kuna meie tulemused põhinevad geneetikal, käsitleme ka vanuse, soo ja ravimite mõju,“ sõnas Pervjakova.

Samuti on teadlased ehitatud kalkulaatori, kus saab otsida jooke nime järgi ja saada teada, kui palju leidub neis kofeiini, ning seejärel välja arvutada, ega inimene pole juba päevast soovitatavat normi ületanud.

Ütle mulle, kes on mu sugulased...

Tänapäeval on väga populaarsed ka kõikvõimalikud geenitestid, mille abil loodavad inimesed saada rohkem teada oma päritolu kohta. Nõnda ei saanud ka geenivaramu teemast mööda vaadata. Me ei paku teavet riigipõhiselt, nagu teevad seda teised olemasolevad testid, vaid anname infot regioonipõhiselt, sest kasutame sellist teavet oma uuringutes ka ise,“ selgitas Natalja Pervjakova: „Näiteks ütleme, et inimesel on rohkem Ida-Euroopa juuri, ta on osaliselt soomlane, osaliselt Loode-Euroopa päritolu jne.“

Portaalist saab teada oma sugulassuhteid kuni neljanda astmeni, mis haarab näiteks nõbusid, tädipoegi ja -tütreid ning täditütarde ka -poegade lapsi. „Geenidoonoril pole võimalik kindlaks teha, kes see inimene täpselt on, kuid see teave annab aimu, kuidas oled sina ja sinu esivanemad Eestiga seotud. Eriti huvitav on see neile, kes on siin sündinud. Ent ka kõik teised saavad näha, et mingil ajahetkel, näiteks 2000 aasta eest, olid meil ühised esivanemad,“ sõnas Pervjakova.

Selles jaotises on ära toodud ka neandertallaste geenide protsentuaalne osakaal. „Järgmistes versioonides selgitame lisaks, mis geenid need täpselt on ja kuidas võivad need mõjutada inimese tunnuseid,“ lisas arendusjuht.

Personaalmeditsiini ideaalne maailm

Geeniproovide kogumise kampaania ajal 2018. aastal ootasid paljud inimesed infot neile sobivate ravimite kohta, sest see sillutaks teed personaalmeditsiinile, kus igaüks saaks valida just talle sobiva ravimi ja soovitusliku annuse.

Uues portaalis on farmakogeneetika valdkond küll olemas, kuid nende andmete praktikas kasutamisest on veel vara rääkida. Praegu esitatakse tulemusi 37 toimeaine kohta, mida leidub kokku umbes 230 Eesti turul müüdavas ravimis. Nimekirjast leiab nii antidepressandid, vähiravimid, statiinid kui ka viirusevastased ravimid, mida kasutatakse näiteks C-hepatiidi ravis. Tulevikus on plaanis lisada nimekirja ka ibuprofeen ja paratsetamool.

„Siinkohal on oluline mainida mitu tahku. Tegu on keeruka infoga. Geenivaramu on kohustatud jagama inimestega meie töö vilju ja farmakogeneetika on selle üks väljunditest. Me määrame aga ainult geenivariante, arvestamata teiste teguritega, mis mõjutavad ravimite imendumist, nagu kehakaal, vanus, sugu ning teiste ravimite tarvitamine, mis on eriti oluline näiteks statiinide võtmisel või vähiravis. Raviplaani muutmise vajadust saab hinnata ainult arst,“ tõdes Pervjakova.

Lisaks pole uus geenidoonorite portaal ühendatud terviseportaali ehk varasema digilooga. Seetõttu arstid inimese ravimisoovituste kohta infot veel ei näe.

Pervjakova hinnangul tuleks koostada esmalt iga võimaliku juhtumi kohta eraldi juhend ja lõimida kõik tervishoiusüsteemi. Teisisõnu ei näeks arstid mitte ainult toorandmeid, vaid neil oleks ka selge, kuidas nad edasi tegutseda võiksid. Selleni jõudmine võib võtta veel mitu aastat, kuid esimesed juhised ja andmed mitmete ravimite kohta muutuvad kättesaadavaks ilmselt juba sel aastal.

Geeniproovid ei jää riiulile

Portaali teine suur osa on pühendatud teadusuuringutele. Juba kogutud geeniandmed ei kogu riiulil tolmu, vaid neid on kõik need aastad kasutatud erinevates teadustöödes. Neist mõnede jaoks peavad andma geenidoonorid eraldi nõusoleku või nõuda isegi nende aktiivset osalust. Sellisel juhul saadetakse inimestele kirju ja ankeete.

„Genoomika instituudi veebilehel on infot selle kohta, millistes uuringutes geenidoonorite andmeid kasutatakse, näiteks päritolu-, sotsiaalteaduste, naiste tervise ja viirushaiguste uurimisel,“ selgitab Pervjakova. Hiljuti viidi näiteks läbi uuring borrelioosi kohta, millest kirjutas ka Novaator. Tulemused lisatakse peagi geenidoonorite portaali.

Selles jaotises saavad geenidoonorid ka teada, millistes uuringutes on nende proovi kasutatud ja osaleda tulevastes teadusprojektides. „Järgmisena on kavas vaimse võimekuse test. Kolleeg koostas eesti populatsioonile sobiva testi, esitas hüpoteesi ja töötas välja uurimisplaani. Nüüd peame need testid integreerima, et geenidoonorid saaksid osaleda, teadlane aga andmeid koguda ja analüüsida. Varem saatsime uuringukutseid, aga nüüd on võimalik näha kõiki uuringuid, kus on võimalik osaleda, ühest kohast,“ selgitab Pervjakova.

Geenidoonorite portaali on plaanis avada kevade lõpus. Praegu testitakse seda 10 000 inimese osalusel. Pervjakova sõnul tehakse portaali kasutamise hõlbustamiseks ka õppevideoid. Geenidoonorid saavad portaali avamisest teada meedia ja reklaami vahendusel.