Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu suuremahulisest heaolu ja vaimse tervise uuringust selgus, et kõige levinum vaimse tervise probleem on depressioon. Olulisemad depressiooni riskitegurid on naissugu, geneetiline eelsoodumus, stressirohked elusündmused ja vähene sotsiaalne tugi.
Rohkem kui 86 000 geenidoonorit osales 2021. aasta kevadel Eesti seni suurimas vaimset tervist käsitlevas uuringus, mille kokkuvõtet saab lugeda veebilehel www.geenidoonor.ee/vaimnetervis. Äsja ilmus uuringu andmetel ka esimene ülevaatlik teadusartikkel.
Küsitlusuuringu tulemustest ilmneb, et ligi pooltel osalenud geenidoonoritel oli vastamise hetkel kõrge risk mõne vaimse tervise probleemi tekkimiseks. „Selle taga võib olla endiselt vähene teadlikkus vaimse tervise probleemide märkamisest ja nendega toimetulekust, aga arvestada tuleb ka uuringu läbiviimise aegset koroonapandeemia konteksti,“ ütles uuringu üks eestvedajatest, neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto. Viis kõige levinumat vaimse tervise probleemi on depressioon, ärevushäired, häirunud söömiskäitumine, alkoholi kuritarvitamine ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Samas varieerub probleemide levimus vanusegrupiti ja sugudevaheliselt.
Lehto sõnul näitavad uuringu tulemused selgelt soolisi erinevusi vaimse tervise probleemides: „Naistel esineb sagedamini depressiooni, ärevuse ja häirunud söömiskäitumise sümptomeid, samas kui mehed kalduvad rohkem alkoholi ja muid aineid kuritarvitama. See rõhutab vajadust soopõhiste sekkumiste järele vaimse tervise toetamisel ja ravis.“ Eriti haavatavaks võib aga pidada kuni 30-aastaseid vastajaid, kelle hulgas oli vastamise hetkel mõne psüühikahäire kõrge risk umbes 60% uuringus osalejatest.
Põhjaliku küsimustiku käigus uuriti osalejatelt erinevate elusündmuste kohta. Selgus, et ligi viiendik vastanutest on kogenud vähemalt nelja erinevat stressirohket või traumaatilist sündmust lapsepõlves. Nendeks võivad olla näiteks füüsiline, seksuaalne või emotsionaalne väärkohtlemine, vanema kaotus, sõltuvushäirega pereliige või muud kogemused, mis jätavad inimese tervisele oma jälje. Uuringust tuli ka välja, et ligi 30% osalenutest on täiskasvanueas kogenud lähisuhtevägivalda. „Mõnevõrra üllatava tulemusena nägime, et mida vanem vanusegrupp, seda rohkem on kogetud seksuaalvägivalda,“ ütles Lehto.
Kuigi pooled uuringus osalenud geenidoonorid on elu jooksul kogenud mõnd vaimse tervise probleemi, on sellega võrreldes abi otsimine endiselt vähene, eriti meeste hulgas. Psühhoteraapias või psühholoogilisel nõustamisel on osalenud vaid umbes 16% vastanutest. Ligi 80% neist, kes on vaimse tervise probleemide korral tarvitanud ravimeid, on saanud sellest abi.
Hoolimata vaimse tervise probleemide sagedasest esinemisest hindas suurem osa geenidoonoreid eluga rahulolu heaks või väga heaks. „Geenivaramu uuring kinnitas, et just sotsiaalne võrgustik on väga tähis kaitsetegur, sest head suhted aitavad ennetada ja toime tulla vaimse tervise probleemidega, vähendada stressi ning parandada üldist heaolu ja elukvaliteeti” ütles kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee eestvedaja Anna-Kaisa Oidermaa. Samuti leidis kinnitust, et vaimse tervise probleemide eest aitavad kaitsta elustiilitegurid nagu piisav ja kvaliteetne uni, tervisesport, ning suitsetamise ja liigse alkoholitarbimise vältimine.
Eesti geenivaramu juhi ning uuringu kaasjuhi professor Lili Milani sõnul ei ole sellise ulatuse ja nii põhjaliku lähenemisega vaimse tervise uuringut varem maailmas tehtud. „Kogutud küsitlusandmed täiustavad juba olemasolevat rikkalikku geenivaramu andmekogu. Teadlased jätkavad andmete analüüsi, et paremini mõista geenide, keskkonna ja vaimse tervise omavahelisi seoseid. Need teadmised loovad võimaluse paremaks ennetuseks, täpsemaks diagnoosimiseks ning tõhusamaks raviks ja raviplaanideks, mis lähtuvad iga inimese personaalsest eelsoodumustest ja läbielamistest,“ lisas Milani. Näiteks on teadlastel plaanis edasi uurida, millist mõju avaldavad vaimse terve probleemid ja nende geneetiline eelsoodumus füüsilisele tervisele või miks mõnel inimesel tekivad ravimite võtmisel kõrvaltoimed.