Folkloristika ja kultuurigeograafia - Eesti Juurte tippkeskus

Folkloor hõlmab erinevatest aegadest ja allikatest pärinevaid teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja kogemusi ja tõlgendab neid pidevalt ümber. Folkloristika ja kultuurigeograafia uurimisrühm keskendub folkloorinähtuste piirkondliku ja diakroonilise varieerumise ning folkloori edastamisprotsesside uurimisele erinevates žanrites, tuginedes peamiselt Eesti Rahvaluule Arhiivi mahukatele andmekogudele. Suurte andmete analüüs võimaldab teadlastel tuvastada ajaloolisi kommunikatsiooniteid ja -struktuure ning materjalis kajastuvaid kultuurikontakte. Üks uurimisrühma peamisi fookusi on läänemeresoome regilaulutraditsioon, mis arvatakse olevat tekkinud enne läänemeresoome rahvaste lõplikku lahknemist ja arenenud koos keele ja rahvastikuga. Kompleksne poeetiline süsteem on tinginud arhailiste keelevormide, poeetiliste kujundite ja sisuelementide konservatiivsuse.

Teine osa töörühmast keskendub narratiivse ja usundilise folkloori uurimisele, mis on paindlikumad ja ületavad kergemini keelebarjääre. Kohapärimuse kogud ja kogumismetoodika ühendavad folkloori narratiivse uurimise geograafiliste ja arheoloogiliste meetoditega. Haiguste leviku ja tervendamisrituaalide kajastused usundis ja rahvameditsiinis võimaldavad uurida selliste teadmiste kujunemislugu ja nende rolli üldises vaimses toimetulekus. Uurimisrühmal on põhjalikud teadmised Eesti folkloorikogudest ja nende kujunemisloost. See tagab, et uurimistöös võetakse adekvaatselt arvesse rahvaluule kogumise pikka protsessi mõjutanud valikutest ja eelistustest tingitud ebaühtlused andmetes. Koostöö teiste töögruppidega tippkeskuses aitab ühelt poolt selgitada ja dateerida erinevate folkloorinähtuste arengut, teisalt aga pakub folkloor kultuurilisi tõlgendusi teistes töögruppides analüüsitavatele füüsilistele leidudele.

Grupi juht on Mari Sarv.

Muud lingid:

Arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegium

Eesti Juurte koduleht

Eesti Juurte Facebook leht