Autor:
Karl Erik Piirimees

Genoomika instituut alustas geenidoonorite seas diabeediuuringut

Tartu Ülikooli genoomika instituut on alustanud diabeediuuringut, mille eesmärk on uurida teist tüüpi diabeedi tekkimise ja sellele kaasuvate haiguste riski. Uuringusse kutsutakse e-kirja teel osalema üle 40-aastaseid Eesti geenivaramu geenidoonoreid olenemata sellest, kas neil on diabeet või mitte.

Diabeet on kujunenud ülemaailmseks pandeemiaks, mis mõjutab enam kui 420 miljonit inimest. Eesti Diabeediliidu andmetel on haigus diagnoositud umbes 70 000 Eesti inimesel, kellest enamik põeb haiguse levinumat vormi ehk teist tüüpi diabeeti, mida rahvakeeli kutsutakse vanema ea suhkruhaiguseks. See on krooniline haigus, mille puhul organism ei suuda hoida veresuhkrut normaalsel tasemel.

„Kuigi üldplaanis on teada, et diabeedi tekkimine on mõjutatud nii geneetikast kui ka elustiilist – ennekõike rasvumisest –, ei osata veel täpselt ennustada, kellel võib elu jooksul diabeet tekkida ja miks mõnel inimesel ilmnevad haiguse tüsistused varem kui teistel,“ ütles vastutav uurija, Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Reedik Mägi.

Piltlikult öeldes tahame laialdase andmestiku ja tehnoloogia abil luua niinimetatud digitaalse kaksiku, mis prognoosiks inimese tõenäosust haigestuda diabeeti või teeks haiguse olemasolul kindlaks kaasuvate haiguste riski.

TÜ bioinformaatika professor Reedik Mägi

Alanud uuringus töötatakse uudse metoodika kallal, mis aitaks teist tüüpi diabeeti paremini prognoosida, jälgida ja haigusega kaasnevate tüsistuste tekkimist ennetada. „Piltlikult öeldes tahame laialdase andmestiku ja tehnoloogia abil luua niinimetatud digitaalse kaksiku, mis prognoosiks inimese tõenäosust haigestuda diabeeti või teeks haiguse olemasolul kindlaks kaasuvate haiguste riski,“ lausus Mägi.

Valimi kriteeriumite alusel kutsutakse diabeediuuringusse osalema kuni 500 geenidoonorit. Osalejatel palutakse tulla kahele uuringuvisiidile, mille käigus tehakse erinevaid analüüse. Lisaks vere- ja uriinianalüüsidele kasutatakse uudset mitteinvasiivset tehnoloogiat, mis võimaldab läbi naha pinna uurida inimese veresoonte seisundit. Vastutasuks uuringus osalemise eest saab uuritav soovi korral enda veremarkerite ja uriinianalüüsi tulemused, mis sisaldavad muu hulgas glükoosi-, kolesterooli- ja D-vitamiini näitajaid.

Uuring on osa suurest rahvusvahelisest projektist OPTOMICS. Samasugust uuringut teeb Saksamaal Müncheni Tehnikaülikool.

Rohkem infot leiab projekti veebilehelt.

Tartu Ülikooli teadlased Tartu [eel]arvamusfestivalil

Arutelu: teaduse heaks antakse kolm tilka verd vaid hea selgitustöö peale

diplomid

Natàlia Pujol Gualdo kaitseb doktoritööd „Naiste reproduktiivtervisega seotud tunnuste geneetiliste seoste tõlgendamine“

Akadeemik Andres Metspalu

Andres Metspalu valiti Academia Europaea liikmeks