Autor:
Andres Tennus

Mariann Koel kaitseb doktoritööd „The molecular interactions between trophoblast and endometrial cells in embryo implantation“

10. novembril kell 9.15 kaitseb Mariann Koel rakubioloogia erialal doktoritööd „The molecular interactions between trophoblast and endometrial cells in embryo implantation“ („Trofoblastide ja endomeetriumi rakkude molekulaarsed interaktsioonid embrüo implantatsioonil“).

Image
Mariann Koel

Juhendajad
kaasprofessor Viljar Jaks, Tartu Ülikool

professor Andres Salumets, Tartu Ülikool

kaasprofessor Kaarel Krjutškov, Tartu Ülikool

Oponent
doktor Kalle Rytkönen, Biomeditsiini Instituut, Turu Bioteaduste Keskus (Soome)

Kokkuvõte
Uue elu algus ja rasedus võivad esmapilgul tunduda üks loomulikumaid etappe naise elus, samas on see osutunud paljude paaride jaoks tõsiseks proovikiviks. Kuigi kehavälise viljastamise abiga sünnib igal aastal üha enam lapsi, siis endiselt ei õnnestu paljudel naistel seeläbi rasestuda. Mõistetavatel eetilistel põhjustel ei ole inimese embrüo pesastumist võimalik uurida naise organismis, seega on alternatiivsed uuringud vajalikud, mõistmaks mehhanisme, mis reguleerivad embrüo kinnitumist. Käesolev doktoritöö keskendub molekulaarsele suhtlusele endomeetriumi ja embrüo trofoblasti rakkude vahel. Kirjeldab naise endomeetriumi koe küpsemist ning selle protsessi seost geeniekspressiooni mustri muutustega kahes põhilises endomeetriumi rakutüübis - strooma ja epiteeli rakkudes. Selle uuringu põhjal töötati välja uus geenide aktiivsuse analüüsi meetod, mille abil määratakse endomeetriumi retseptiivsuseks oluliste RNA molekulide taset, eesmärgiga leida viljatusravi saava naise jaoks embrüo siirdamiseks parim aeg. Põhinedes rakutüübi-põhistele geenide avaldumise andmetele kirjeldati ligikaudu 550 valk-valk seost, mis moodustavad molekulaarse võrgustiku embrüo ja endomeetriumi rakkude vahel ning on vajalikud uue elu alguseks. Lisaks embrüo kinnitumisele on raseduse edukaks lõpuni kandmiseks vajalik õigesti arenev platsenta, mis võimaldab lootel normaalselt kasvada ja areneda. Selleks on määrava tähtsusega trofoblasti rakkude diferentseerumine. Doktoritöös uuriti inimese embrüonaalsete tüvirakkude diferentseerimise meetodeid trofoblasti-sarnasteks rakkudeks läbi BMP4 signaaliraja aktiveerimise ja TGBβ ja FGF2 signaaliradade inhibeerimise. Siin esitatud teadmised on oluliseks panuseks tulevastesse reproduktiivuuringutesse luues uusi võimalusi embrüo edukaks siirdamiseks ning uute prognostiliste ja diagnostiliste biomarkerite arendamiseks, mida kasutada viljatuse diagnostikas ning ravi optimeerimises.

Tartu Ülikooli teadlased Tartu [eel]arvamusfestivalil

Arutelu: teaduse heaks antakse kolm tilka verd vaid hea selgitustöö peale

diplomid

Natàlia Pujol Gualdo kaitseb doktoritööd „Naiste reproduktiivtervisega seotud tunnuste geneetiliste seoste tõlgendamine“

Akadeemik Andres Metspalu

Andres Metspalu valiti Academia Europaea liikmeks