Autor:
Raido Roog

Piilume luude sisse – vana DNA ja keskaegsed luustikud

Martin Malve, Kristiina Tambets

2021. aastal algas teadusprojekt “Keskaegse populatsiooni struktuur, tervis ja haigused Eesti territooriumil vana DNA vaatenurgast”, mis ühendab endas geneetikat, arheoloogiat, osteoloogiat ja paleopatoloogiat.

Tegemist on seni suurimate vana DNA uuringutega Eestis, mille käigus analüüsitakse sadu skelette, mis pärinevad kümnetest keskaegsetest matmispaikadest. Tausta loomiseks on lisatud analüüsidesse ka mitmeid 12. sajandist ning 16.–18. sajandist pärinevaid kalmistud. Proove võetakse nii 14. sajandi katkukalmistutest, külakalmistutest, maa- ja linnakirikaedadest kui ka epideemia või näljahädaga seotud surnuaedadest. Keskajast uuritakse näiteks Tartu Püha Maarja kirikaeda ja toomkiriku põranda alla maetuid, 18. sajandist on aga vaatluse all Tallinna 1710. aasta katkukalmistu ja Tartut 1704. aastal piiranud ning kaitsnud sõdurite säilmed.

Image
Martin Malve tööpostil

Analüüsitud skeletid loovad meile pildi keskaegsete linnade elanikkonnast, heites valgust küsimusele, kas kirikutesse ja kabelitesse maeti vaid kõrgklassi ning kirikaeda ainult kohalikku maarahvast? Lisaks avardavad vana DNA uuringuid meie võimalusi kindlaks teha haigusi, näiteks katku, mida luudelt palja silmaga ei näe. Senised tulemused on näidanud, et me ei pea ilmtingimata katku surnuid otsima katkukalmistutelt, vaid neid on leitud ka külakalmistutelt ja kiriku hauakastidesse maetute seast. Samuti aitab geneetika kinnitada erinevate nakkushaiguste (nt tuberkuloos, leepra või süüfilis) olemasolu ka juhtudel, mil haigus polnud krooniliseks muutunud. 

Samuti võrreldakse luustikelt kogutud vana DNA andmeid tänase Eesti populatsiooniga, tegemaks kindlaks mitmete geneetiliste tunnuste ajalisi levikumustreid, võimalusel koos antropoloogiliste andmetega, ning nende muutumise seoseid elustiili ja sotsiaalse taustaga. Inimese andmetele lisaks täiendab neid uuringuid hambakivist eraldatud mikrobioomi analüüs. Veelgi enam, analüüsid võimaldavad meil minna üksikindiviidi tasandile ning eri valdkondade uurimismeetodeid kasutades saame luua sissevaateid isegi ühe inimese elukaarde. Seega avardab projekt meie teadmisi keskaegsete linnade elanikkonna koosseisust, selle muutumisest ajas, sisserännanute päritolust ja sellest, mis haigusi nad endaga kaasas kandsid.

Tutvu ka teiste projektidega.

Münt

Euroopa rahvastiku kujunemisloost ja järjepidevusest Põhjamere rannikualade varakeskaegse kogukonna genoomiuuringute näitel

Eesti vähikeskuse avakoosolekule tulid kokku asutuste esindajad, kes veavad eest Eesti vähiennetuse ja -ravi korraldust

Eesti vähikeskuse koduks saab Tartu Ülikool

Elin Org, portree

Intervjuu: mikrobioom on samasugune ökosüsteem nagu mets või märgala