Täida isiksusetest ja võrdle end „Kevade“ tegelastega

Kõikidel geenidoonoritel on võimalus osaleda suures isiksuseuuringus. Pärast testi täitmist saavad osalejad kohe tagasisidet oma peamiste isiksuseomaduste kohta. Loe osalemise kohta täpsemalt geenidoonor.ee/isiksuseuuring.ee.

Selleks, et tagasisidet lõbusamaks teha, toome välja võrdluse kõigile tuttavate tegelastega Oskar Lutsu „Kevadest“. Alljärgnevas tabelis on toodud välja olulisemate „Kevade“ tegelaste oodatav tagasiside, kui nad täidaksid Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu ja psühholoogide välja töötatud isiksusetesti.

	Joosep Toots	Tõnisson	Kiir	Õpetaja Laur	Köster	Lible	Raja Teele	Arno Tali
Sotsiaalsus	Kõrge	Keskmine	Madal	Kõrge	Madal	Kõrge	Kõrge	Kõrge
Meelekindlus	Madal	Kõrge	Kõrge	Kõrge	Kõrge	Madal	Kõrge	Kõrge
Ekstravertsus	Kõrge	Madal	Keskmine	Keskmine	Keskmine	Kõrge	Kõrge	Madal
Neurootilisus	Madal	Madal	Kõrge	Madal	Kõrge	Madal	Madal	Keskmine
Avatus	Kõrge	Madal	Keskmine	Kõrge	Keskmine	Keskmine	Kõrge	Kõrge

Hästi aitavad tegelaste isiksuste vahelisi erinevusi illustreerida ka järgnevad graafikud. Täida isiksusetest ja võrdle oma tulemusi. Kas käituksite „Kevade“ raamatust ja filmist tuttavates olukorras samamoodi kui Teie isiksusega sarnane tegelane?

Uuri isiksusetesti kohta rohkem

Selgitused isiksuseomaduste tulemuste kohta

Sotsiaalsus koondab isiksuseomadusi, mis näitavad positiivset või negatiivset meelestatust teiste suhtes. Positiivne meelestatus tähendab näiteks vastutulelikkust, kaastundlikkust ning abivalmidust; negatiivne meelestatus tähendab kriitilisust, enesekesksust ja võistluslikkust. Kõrge sotsiaalsusega inimesed kalduvad ümbritsevate vajadusi ja soove pidama tähtsamateks enda omadest ning soovivad teistega üksmeelt leida. Madala sotsiaalsusega inimesed lähtuvad pigem enda vajadustest ja püüavad teisi mõjutada.

Meelekindlus koondab muuhulgas selliseid isiksuseomadusi nagu kohusetundlikkus, hoolikus, sihikindlus ja töökus. Kõrge meelekindlusega inimestel on selged eesmärgid, mille poole püüelda ja nad tegutsevad nende suunas distsiplineeritult. Madala meelekindlusega inimesed ei sea endale nii kõrgeid eesmärke ning on oma tegemistes vähem järjekindlad. Seetõttu võib neil esineda probleeme oma tegevuste eduka lõpetamisega ja nad võivad teistele tunduda sihitute, hooletute või tahtejõuetutena.

Ekstravertsus koondab muuhulgas selliseid isiksuseomadusi nagu seltsivus, aktiivsus, elamustejanu ja optimism. Teiste juhtimine, seiklemine ja uute suhete loomine ei valmista kõrge ekstravertsusega inimestele erilisi raskusi või vähemalt pingutavad nad selle nimel. Nad on keskmisest aktiivsemad suhtlejad, julgevad ennast avada ja saavutavad seltskonnas tihti liidri positsiooni. Madala ekstravertsusega inimesed ei vaja sagedast suhtlemist, on vähem energilised ning hindavad pigem üksi tegutsemist ja privaatsust.

Neurootilisus koondab emotsionaalsuse ja tundlikkusega seotud isiksuseomadusi. Keskmisest madalama neurootilisusega inimesed on enamasti rahulikud, enesega rahulolevad ja suutelised ka kriitilistes situatsioonides oma emotsioone vaos hoidma. Kõrge neurootilisusega isikud seevastu kalduvad murelikkusele, kurbusele ja nende meeleolu võib tihti muutuda; nad on suurema tõenäosusega rahulolematud nii enda kui teistega, aga võivad tihti ka teiste heakskiitu vajada.

Avatus koondab muuhulgas selliseid isiksuseomadusi nagu kujutlusvõime, originaalsus, esteetikameel, vahelduse otsimine, intellektuaalne uudishimu ning loovus. Madala avatusega inimesed on pigem praktilised, peavad kinni traditsioonidest ning eelistavad harjumuspärast. Kõrge avatusega inimesed kalduvad otsima uusi kogemusi, püüavad leida uusi viise asjade tegemiseks ning ei taha traditsioonidest kinni hoida.