Eesti teadlaste osalusel ja geenivaramu andmete abil valminud ülemaailmses uuringus tuvastati uusi geneetilisi riskitegureid, mis võimaldavad teadlastel ennustada depressiooniriski sõltumata rahvusest ning aidata kaasa paremate depressiooniravi meetodite väljatöötamisele ja haiguse ennetamisele.
Rahvusvaheline teadlasrühm, mida juhtisid Edinburghi Ülikool ja Londoni King’s College, uurisid rohkem kui viie miljoni inimese geneetilisi andmeid 29 riigist. Maailma kõigi aegade suurimas ja mitmekesisemas depressiooniuuringus selgus ligi 300 uut geneetilist seost depressiooni esinemisega. Neist sada leiti tänu Aafrika, Ida-Aasia, Hispaania ja Lõuna-Aasia päritolu inimeste kaasamisele. Kokku tuvastati 700 depressiooniga seotud geneetilist variatsiooni, millest ligikaudu poolt ei ole varem haiguse väljakujunemisega seostatud.
Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessori Kelli Lehto sõnul on see esimene kord, kui Eesti andmed on kaasatud suurde rahvusvahelisse depressiooni ülegenoomsesse uuringusse. „Analüüsisime 150 000 geenidoonori geeni- ja terviseandmeid,“ täpsustas Lehto.
Uuringu teeb eriliseks see, et kui seni on keskendutud geneetilistes depressiooniuuringutes peamiselt Euroopa päritoluga populatsioonidele, siis seekord kaasati ka valimeid Aafrikast ja Aasiast. Varasemate uuringute põhjal välja töötatud Euroopa-kesksed ravimeetodid ei pruukinud olla teiste rahvuste seas alati tõhusad ja see suurendas tervisealast ebavõrdsust üleilmastuvas maailmas. Nüüd saab aga uuringutulemuste abil arendada personaalmeditsiini, mis on abiks igale inimesele sõltumata tema rahvusest.
Igal inimesel esineb mingil määral depressiooniriski suurendavaid geenivariante. Siiski on igal üksikul geenivariandil depressiooni üldisele tekkeriskile väga väike mõju. Kui aga neid üksikvariante on palju, võivad need üheskoos depressiooniriski märgatavalt võimendada. „Inimestel, kellel on depressiooni geneetiliste riskivariantide arv suurim, on viis korda tõenäolisem võimalus depressiooni tekkeks võrreldes nendega, kellel on riskivariante kõige vähem,“ märkis Lehto.
Uuringu tulemusel jõuti veel järeldusele, et leidub ravimeid, mida saaks lisaks nende praegusele otstarbele kasutada ka depressiooniraviks. Nende tulemuste põhjal saab kavandada lisauuringuid depressiooni ravivõimaluste laiendamiseks.
Kuigi nii suures depressiooni ülegenoomses uuringus ei ole Eestist pärit andmeid varem kasutatud on eri geenivariante uurides ka varem tuvastatud neid, mis teatud haiguste tekkeriski kas suurendavad või vähendavad. Näiteks on varasemad geenivaramu andmed näidanud, et 11–13 protsenti Eesti inimesi kannavad geenivarianti, mis muudab nad laialt levinud HI-viiruse tüve suhtes immuunseks või raskendab nende viirusega nakatumist.
Uuringut saab täies mahus lugeda teadusajakirjast Cell.
Joonisel on näidatud depressiooniga seotud geenisignaale terves genoomis. Iga joonisel kujutatud täpp vastab ühele uuritud geenivariandile. Kõik täpid, mis asuvad punasest joonest kõrgemal, on depressiooniga seotud geenivariandid. „Nagu joonise horisontaalteljelt näha, leidub depressiooniga seotud geenisignaale terve genoomi kõikides kromosoomides,“ selgitas Kelli Lehto.
Allikas: Cell