Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud rahvusvahelises uuringus leiti, et vähemalt nädal aega raskelt Covid-19 põdenud inimestel esineb võrreldes kergemalt haigestunutega 50–60% suurem tõenäosus kogeda järgneva 16 kuu jooksul depressiooni või ärevust.
On selge, et pandeemia on kahjustanud eri ühiskonnarühmade vaimset tervist. Vähe on aga teada olnud, missugused pikaajalised vaimse tervise tagajärjed kaasnevad, kui haigestuda koroonasse raskelt. Äsja avaldatud uuringu tulemused näitavad, et depressiooni, ärevuse ja uneprobleemide esinemine sõltub olulisel määral selle haiguse põdemise tõsidusastmest.
Uuringu Eesti-poolse eestvedaja, Tartu Ülikooli genoomika instituudi kaasprofessori Kelli Lehto sõnul suurendab iga järgnev Covid-19 tõttu haigevoodis veedetud päev vaimse tervise probleemide esinemise riski. „Mida kiiremini haigus möödub, seda väiksem on pikaajaline mõju füüsilise tervise kõrval ka vaimsele tervisele,“ lisas ta. Kõikidel raskelt koroonat põdenutel oli vaimse tervise muresid rohkem kui kerge haiguskuluga inimestel, kellel möödusid need üldjuhul kahe kuu jooksul.
Veidi üllatavana täheldati, et inimesed, kes põdesid Covid-19 väga kergelt, kogesid hoopis vähem vaimse tervise probleemide sümptomeid kui need, kes polnud nakatunud. „Üks võimalik selgitus sellele on, et need inimesed tunnevad pärast kiiresti möödunud haigust kergendust, millega kaasneb teatav pingelangus. Samuti on võimalik, et inimesed, kes ei ole seni SARS-CoV-2 viirusega nakatunud, võivad seetõttu rohkem muretseda, kuna nad ei tea, kuidas Covid-19 neile mõjub,“ ütles Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadur Kadri Kõiv.
„Mida kiiremini haigus möödub, seda väiksem on pikaajaline mõju füüsilise tervise kõrval ka vaimsele tervisele.“
Uuringusse kaasati kuuest riigist ligi 250 000 inimest. „Eestist saime tänu geenivaramu andmebaasile uuringusse kutsuda ligi 10 000 geenidoonorit, kes täitsid küsimustiku Covid-19 sümptomite, riskitegurite ja enda emotsionaalse enesetunde kohta. Kui varem on uuritud peamiselt haiglaravil olnud inimesi, siis siin uuringus teatasid inimesed meile küsimustikku täites ise, kas ja kui raskelt nad haigust põdesid,“ selgitas Kõiv. Uuringut juhtisid Islandi Ülikooli teadlased ning lisaks Eestile osalesid veel uurimisrühmad Taanist, Norrast, Rootsist ja Ühendkuningriigist. Sellest teaduskoostööst leiab lähemat infot lehelt www.covidment.is.