Autor:
Renee Altrov

Tartu Ülikooli juhtimisel alustab kuus Eesti teaduse tippkeskust

Eeloleval seitsmel aastal rahastab riik kümmet teaduse tippkeskust, mis tegelevad Eestile oluliste teadusküsimuste lahendamisega. Tartu Ülikool juhib neist kuut ja osaleb partnerina ka kõigis teistes alustavates tippkeskustes. 

Tippkeskused ühendavad kõrgtasemel uurimisrühmi eri teadusvaldkondadest ja -asutustest, et saavutada rahvusvaheliselt kaalukaid teadustulemusi Eesti ühiskonna ja majanduse vajadusi arvestades. Tartu Ülikooli juhitavates uutes tippkeskustes tegeletakse rohevesiniku ja energiatehnoloogiate, tehisintellekti, personaalmeditsiini, rahvastiku ja kultuuri, heaoluteaduste ning kestliku maakasutuse uuringutega. 

Partnerina osaleb ülikool Eesti Maaülikooli juhitavas tippkeskuses, kus uuritakse tulevikukliimasse sobivate uute põllukultuuride ja toidutootmise keskkonnamõju vähendamist toetavaid meetodeid. Samuti osaletakse Tallinna Tehnikaülikooli juhitavates tippkeskustes, millest ühes arendatakse ringmajanduseks vajalikke tehnoloogiaid ja teises energiatõhusa ehituse viise. Tartu Ülikooli uurimisrühmad löövad kaasa ka Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhitava fundamentaalse universumi uuringutega tegelevas tippkeskuses, mille uurimisteemad ulatuvad alusteaduslikust osakestefüüsikast ja kosmoloogiast uue põlvkonna masinõppealgoritmide ja kvantarvutite võimalike rakendusteni alusuuringute vallas. 

Uued tippkeskused keskenduvad Tartu Ülikooli teadusprorektori Mari Moora sõnul olulistele sõlmküsimustele, millel on rahvusvaheline haare ning lahenduste otsimiseks kohaliku andmestiku kasutamine on Eesti tuleviku kujundamisel väärtuslik. „Tartu Ülikoolil on Eesti teadusmaastikul juhtiv roll. Seda kinnitab tõsiasi, et ülikool on osaline kõigis uutes tippkeskustes ning eelmise rahastusperioodiga võrreldes on ülikooli veetavaid tippkeskusi poole rohkem. Samuti on hea meel, et keskustes teevad kaasa tugevad uurimisrühmad meie kõigist teadusvaldkondadest,“ ütles Moora.

  • Tartu Ülikool on osaline kõigis uutes tippkeskustes.
  • Võrreldes eelmise rahastusperioodiga on ülikooli veetavaid tippkeskusi poole rohkem.
  • Keskustes teevad kaasa tugevad uurimisrühmad kõigist ülikooli teadusvaldkondadest.

Jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskus

Jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskuses keskendutakse füüsikalise elektrokeemia professori Enn Lusti juhtimisel uudsete energia muundamis- ja salvestusseadmete arendamisele. Vesiniku ja energia tootmise ja salvestamise täiustatud seadmete esitlemiseks rajatakse demokeskus, et näidata neid tööolukorras ning otsida koostöös ettevõtetega võimalusi uute seadmete tootmiseks ja tehnoloogiate turulejõudmiseks. Partnerina on tippkeskuse töösse kaasatud Tallinna Tehnikaülikool. 

Eesti tehisintellekti tippkeskus

Eesti tehisintellekti tippkeskus arendab masinõppe kaasprofessori Meelis Kulli eestvedamisel uuenduslikke meetodeid, mis aitavad töötada välja usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme. Loodud metoodika abil edendatakse tehisintellekti võimekust Eestile olulistes valdkondades, nagu e-valitsemine, tervishoid, äriprotsesside juhtimine ja küberturvalisus. Partneritena osalevad keskuse töös Tallinna Tehnikaülikool ja Cybernetica AS. 

Personaalmeditsiini tippkeskus

Personaalmeditsiini tippkeskuses, mida juhib bioinformaatika professor Reedik Mägi, keskendutakse vananeva elanikkonna tervisemurede ennetusele ja leevendamisele. Selleks töötatakse välja riskimudeleid haiguste prognoosimiseks, võttes arvesse inimese päritolu, elukeskkonda ja kultuuriruumi, ning otsitakse haigustega seotud biomarkereid. Suurt tähelepanu pööratakse seejuures ka elanikkonna kaasamist puudutavatele küsimustele – personaalmeditsiini rakendamiseks on oluline, et inimesed mõistaksid enda keskset rolli ja vastutust tervise hoidmisel. Näiteks uuritakse, mida inimesed meditsiinisüsteemilt ootavad ja milliseid samme on nad ise nõus oma tervise hoidmiseks astuma. Partneritena on tippkeskusse kaasatud Tallinna Ülikool, OÜ ProtoBioS ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS. 

Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsed uuringud

Tippkeskuses selgitatakse arheogenoomika professori Kristiina Tambetsi juhtimisel humanitaar- ja loodusteadlaste koostöös Eesti ning naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. Tuginedes arheogeneetika, kultuuri- ja keeleuuringute ning paleoökoloogia täppisandmetele, loob tippkeskus uusi teadmisi siinsete alade rahvastiku ja eripalgelise kultuuri kujunemisest Euroopa kontekstis. Partneritena teevad projektis kaasa Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kirjandusmuuseum. 

Heaoluteaduste tippkeskus

Heaoluteaduste tippkeskus toob afektiivpsühholoogia professori Andero Uusbergi juhtimisel kokku inimest ja tema tegutsemise kontekste uurivad sotsiaal- ja loodusteadlased, et leida uusi viise inimeste heaolu mõõtmiseks, mõistmiseks ning mõjutamiseks. Heaolu suurendamine on nii eesmärk omaette kui ka vahend, mis toetab majandusarengut, demokraatiat, ühiskonna säilenõtkust ja teisi ühiskondlikke väärtusi. Tippkeskuses osalevad partneritena Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. 

Kestliku maakasutuse tippkeskus

Kestliku maakasutuse tippkeskus keskendub geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa eestvedamisel maakasutuse uuenduslikule planeerimisele, et tagada elurikkuse säilimine ja süsinikuringe tasakaal. Süsinikuringe ja elurikkuse vaheliste seoste leidmiseks ja modelleerimiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud andmeid, satelliitandmeid ja masinõpet. Maaomanike ja -kasutajate hoiakuid ning väljatöötatud maakasutusviiside teostatavust hinnatakse sotsiaal-majandusliku analüüsi abil. Tippkeskuses osalevad veel Eesti Maaülikool ja Maaelu Teadmuskeskus. 

Haridus- ja Teadusministeerium toetab iga tippkeskuse tööd 7 miljoni euroga. 

Tutvu uute tippkeskustega lähemalt

 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Geenivaramu

Algas suurprojekt ühtse üleeuroopalise genoomiandmebaasi loomiseks

Tippteadlased

Viis Tartu Ülikooliga seotud teadlast on maailma mõjukaimate seas

Toivo Maimets auhinda vastu võtmas

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pälvis Toivo Maimets