Teadlased võtsid kokku peamised õppetunnid geeniinfo jagamisest

Ligi 3000 Eesti geenidoonorit said mõne aasta eest osaleda teadusprojektis, mille käigus informeeriti neid personaalsetest geneetilistest eelsoodumustest. Ligi 90% osajelatest hindasid küll geeniinfot väärtuslikuks, kuid teadlased tõid välja, et 200 000 geenidoonorile poleks näost-näkku meditsiinigeneetiku nõustamise pakkumine ressursipuuduse tõttu võimalik ning kõigile ei oleks jagada tähendusrikast infot.

Image

Uuring hõlmas geneetilist nõustamist, kus selgitati osalejatele jagatud geeniinfo mõju. Geeniinfo raportis jagati peamiselt kolme tüüpi teavet: paljude geenide poolt mõjutatud sagedaste haiguste eelsoodumused (näiteks teist tüüpi diabeet),üksikute geenide poolt mõjutatud haiguste ja tunnuste info (näiteks laktoositalumatus) ning teave geenide mõju kohta ravimite toimele.

Geenidoonorite huvi on personaalse geeniinfo osas suur, mis võib uuringut juhtinud teadlaste hinnangul olla seotud ootustega võimalikust tervisekasust. Tartu Ülikooli meditsiinigeneetika professor Neeme Tõnissoni sõnul aga esineb kliiniliselt märkimisväärse mõjuga geenileide pigem harva ja puudutab seega vaid väikest osa inimestest. „Lisaks sellele, mis haiguste ja tunnuste osas on meil täna teadmised ja võimekus geeniinfot jagada, tundsid mõned uuringus osalejad huvi ka teiste terviseteemade vastu, näiteks  spetsiifiliste peres esinenud haiguste võimaliku pärilikkuse osas või päritolu infot.

Kõiki inimeste soove ei ole võimalik rahuldada, näiteks ei saa täpselt öelda, missugune on lapse kalduvus sõltuvusteks, kuid huvitavaid fakte geenidoonorite päritolu kohta on plaanis lähitulevikus geeniinfo raportisse lisada,” ütles ta. Tõnisson soovitab päriliku haiguse kahtlusel pöörduda esmalt oma perearsti poole ning lisas, et geenivaramu on uuringutega toetanud geenidoonoritel pärilike riskide täpsustamist ja doonoritele geeniinfo jagamist hõlmavad uuringud kindlasti jätkuvad.