Uudised

Alates 2020. aasta septembrist annab Tervise Arengu Instituut välja personaalmeditsiini uudiskirja. Loe täpsemalt

10. jaanuaril avati molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ja genoomika instituudi kolmes teadus- ja õppehoones siseterviserada. Tegemist on esimeste ülikooli hoonetega, kus nii töötajad, tudengid kui ka külalised saavad end edaspidi aastaringselt erinevates üles seatud harjutuspunktides virgutada.

Kõikidel geenidoonoritel on võimalus osaleda suures isiksuseuuringus. Pärast testi täitmist saavad osalejad kohe tagasisidet oma peamiste isiksuseomaduste kohta. Loe osalemise kohta täpsemalt geenidoonor.ee/isiksuseuuring.ee.

COVID-19 vastane vaktsineerimine on raseduse ja imetamise ajal lubatud ning soovitatav, sest tulenev kasu raske haigestumise ennetamisel ületab võimalikud vaktsineerimisest tulenevad riskid. Vaktsineerida võib kogu raseduse jooksul.

Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) valis detsembri alguses toimunud üldkogul 13 uut liiget, kelle hulgas ka funktsionaalgenoomika teadur Erik Abneri, genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisa ning bioinformaatika lektor Kaur Alasoo.

Kõikidel geenidoonoritel on võimalus osaleda suures isiksuseuuringus. Pärast testi täitmist saavad osalejad kohe tagasisidet oma peamiste isiksuseomaduste kohta. Loe osalemise kohta täpsemalt geenidoonor.ee/isiksuseuuring.ee.

3. detsembril toimub Tartus hübriid-vormis seminar “Personaalmeditsiin – teadusest praktikasse”. Laiemale kuulajaskonnale mõeldud ettekanded annavad ülevaate Eestis läbi viidud rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste personaalmeditsiini alaste rakendusuuringute kohta. Personaalmeditsiini eesmärk on leida igale inimesele võimalikult individuaalne ennetus- või raviplaan, analüüsides inimese geneetilisi andmeid koos teiste tervise- ja keskkonna-andmetega.

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste poolt hiljuti ajakirjas Human Reproduction avaldatud uuring kirjeldab uusi seoseid polütsüstiliste munasarjade sündroomi ja geneetiliste riskifaktorite vahel.

Tänasest saavad kõik rohkem kui 200 000 geenidoonorit osaleda maailmas ainulaadses mahukas isiksuseuuringus, mis heidab valgust inimeste isiksuse, geenide, kogemuste ja tervise vahelistele seostele. Osalejad saavad kohe pärast veebiküsimustikule vastamist personaalset tagasisidet oma peamiste isiksuseomaduste kohta.

Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid. Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski. Nina ja suu katmiseks võib kasutada üksnes kaitsemaski, mitte näiteks salli või visiiri. Keskenduda tuleks sellele, mis on õppetöö jätkumiseks hädavajalik. Soovitame ära jätta või edasi lükata suured üritused. Ära jäävad ka rahvusülikooli aastapäevaga seotud üritused.

Selleks, et hoida uuel õppeaastal töö- ja õpikeskkonda võimalikult tavapärasena, kehtib üldine reegel, et ülikooli hoonetes viibivad töötajad ja üliõpilased on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kannavad maski.

Kuigi nüüdseks on Eesti geenivaramuga liitunud juba üle 200 000 geenidoonori ehk 20% Eesti täisealisest elanikkonnast, on selle aasta lõpuni veel 1000 inimesel võimalus ambitsioonikasse teadusprojekti panustada.

Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum korraldavad õppeaasta alguses ühiselt vaktsineerimispäevad ülikooli õppehoonete juures, et aidata veelgi kaasa võimalusele alustada sügisel õppetööd silmast silma auditooriumis kohtudes. Ülikoolipere liikmed, kes ei ole veel vaktsineeritud, saavad ette registreerimata ja elava järjekorra alusel teha Covid-19 vastu kaitsesüsti järgmises kohtades: ülikooli peahoone esimese korruse auditooriumis 140 (peasissepääsu juurest paremal)

Tänapäevased meetodid võimaldavad eraldada tuhandete aastate vanustest inimluudest pärit DNA-d. Teadlased mõistavad aina paremini, kuidas seostada geneetikat inimese fenotüübi juurde kuuluvaid tunnustega, nagu näiteks pikkus, silmavärv, unemustrid ja vastuvõtlikkus haigustele. Tartu Ülikooli genoomika instituudi kaasprofessor Michael Dannemann rääkis Novaatorile täpsemalt, kuidas aitab iidne geneetiline info aimata, millised geenivariandid mõjutavad tänapäeva inimeste tunnuseid.

Eestlaste ja soomlaste geenid viitavad, et kaks rahvast lahknesid teineteisest umbes tuhat aastat tagasi. Nii nagu tänapäeva eestlasedki, rändasid ka muistsed kalevipojad toona üle lahe Lõuna-Soome paremat elu otsima. Seda, et eestlaste geneetiline taust on mitmekülgne ning eelkõige sarnaneme me oma geograafiliste naabritega, teadsime me juba varem. Nüüd leidsid Tartu Ülikooli teadlased aga geenides meie ülemere naabrite ehk soomlastega selge ühisosa, mis pärineb vähemalt 1000 aasta tagusest ajast.

Alates eelmise aasta sügisest tunnustab ülikool oma liikmeid ja teisi ülikooli jaoks olulisi isikuid uutmoodi – ülikooli teenetemärkidega, mis moodustavad ühtse kujundusega tervikliku süsteemi. Teenetemärkide kujundus lähtub rektori uuest, 2019. aastal valminud ametiketist, mille keskse elemendina kasutatakse ülikooli peahoone portikust. Seda kujutavad visandlikud, omavahel lõikuvad jooned sümboliseerivad ülikooli kui ideede sünni ja edasiliikumise paika.

Selleks, et aidata kaasa vaktsineerimise suuremale edendamisele Tartus ja Tartumaal, viiakse Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimisbuss sel laupäeval Raatuse 22 ühiselamu juurest kesklinna Tartu Kaubamaja juurde. Bussis saab end vaktsineerida kl 10.00–16.00.

Geeniuuringuid koondavas mainekas teadusajakirjas Nature Genetics avaldati Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste artikkel, kus kirjeldati tuhandeid genoomi variante, mis reguleerivad geenide aktiivsust. Funktsionaalse genoomika teadur Urmo Võsa selgitas uuringu tagamaid ja tulemusi täpsemalt Novaatoris. Loe artiklit siit.

Tartu Ülikooli teadlaste osalusel tehtud uuringu tulemused võimaldavad viljatuse küüsis olevaid paare tulevikus tõhusamalt ravida. Teadlased leidsid, et viljatusravis raseduse soodustamiseks kasutatav progesteroonipreparaat põhjustab polütsüstilise munasarja sündroomiga patsientidel oodatust erinevaid reaktsioone, sealhulgas põletikulisi nähtusi emaka limaskoe rakkudes.

Tartu vaktsineerimiskeskuses (Ihaste tee 7, A. Le Coq Sporti spordimaja) saab ilma registreerimata Covid-19 vastu vaktsineerida augusti lõpuni. Kõikidele registreerimata tulnutele süstitakse Pfizeri/BioNtechi Comirnaty vaktsiini. Tartu vaktsineerimiskeskus on avatud 27.‒30. juulini ning 2.–3., 6.–9., 12.–20., 23.–25. ja 28.–31. augustini kella 10‒18.