Uudised

Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Prof Andres Metspalu vastab Postimehes ilmunud arvamusartiklis viimasel ajal Eesti Geenivaramu kirjakasti kogunenud küsimustele ja kirjeldab, mis doonorid proovi andmisest saada võivad.

Postimees toob lugejateni valiku 2019.aastal praegu teadaolevalt ees ootavatest sündmustest, mille seas on ka Eesti Geenivaramu geenidoonorite kogumise projekti jätkumine.

Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhtivteadur Lili Milani räägib ETV saates "Aasta säravaimad tähed" Eesti Geenivaramu 2018. aasta suurprojektist ning arutleb selle üle, kuidas piirata ebateaduse levikut. Saade läks eetrisse pühapäeval, 30. detsembril, kell 21.30. Vaata täispikka intervjuud siit.

Kui tänavu liitus geenivaramuga 100 000 uut doonorit, siis järgmisel aastal saab seda teha veel vähemalt 50 000 inimest. Projekti järgmises etapis aastatel 2019–2022 on kavas siduda geeniandmed igapäevameditsiiniga, et anda inimestele tagasisidet isiklike geneetiliste riskide kohta. Selleks eraldab riik täiendavalt 2,3 miljonit eurot.

Kolmapäevaks oli oma geeniproovi andnud 100 895 uut geenidoonorit, mis tähendab, et Eestis on nüüdseks oma geeniinfo andnud teaduse ja tervishoiu kasutusse enam kui 152 000 inimest. Järgmiseks aastaks eraldab riik täiendavalt 2,3 miljonit eurot, et võimaldada geenivaramuga liituda veel vähemalt 50 000 inimesel.

Tartu Ülikooli geneetikud uurisid, kui sarnased on soome-ugri ja teisi Uurali keeli rääkivad rahvad omavahel ning kas keeltes nähtav sugulus peegeldub nende geenides.

Eesti Inimesegeneetika Ühing tunnustas Tartu Ülikooli biotehnoloogia professorit Andres Metspalu tema laiahaardelise ja mitmetahulise tegevuse eest inimese geneetika vallas. Auhind „Elutöö geneetikuna“ anti Metspalule üle eile Viljandis Ugala teatris alanud inimese geneetika konverentsil.

Tartu Ülikooli teadlaste avaldatud uuringust selgus, et 99,8% Eesti inimestest kannab vähemalt ühte sellist geenivarianti, mille tõttu oleks mõnda ravimit tarvis võtta tavapärasest erinevas annuses. Jutt on üsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida võtab iga päev üle viie protsendi elanikkonnast.

Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Tehnikaülikooli konsortsium alustas rinnavähi personaliseeritud sõeluuringu pilootprojekti raames patsientide konsulteerimist. Kutsed projektis osalemiseks saavad üle tuhande Eesti Geenivaramu geenidoonori, kes on geeniandmete alusel välja valitud projektis osalevate teadlaste ja arstide poolt. Peale kutse saamist on võimalik registreeruda kliinikumi onkoloogi või meditsiinigeneetiku vastuvõtule.

Homme toimub Tallinnas avalikkusele suunatud Eesti teaduse tippkeskuste infopäev “Kuidas teadus meie igapäevaelu mõjutab?” Eestis tegutseb üheksa teaduste tippkeskust. 5. oktoobril toimub Tallinnas (Teaduste Akadeemia suures saalis) laiemale avalikkusele suunatud infopäev, kus tippkeskuste juhid ja tippteadlased tutvustavad seni tehtut eesmärgiga näidata seda, kuidas tipptasemel tehtavat teadust on võimalik juba täna ja veelgi rohkem tulevikus kasutada igapäeva elu edendamisel, nii et ka inimestel oleks sellest kasu.

SYNLABi laboris toimunud pressikonverentsil räägiti geenidoonorlusest ja suurest riiklikust projektist mille käigus kogutakse 2018. aastal Eesti geenivaramusse lisaks kuni 100 000 inimese andmed ja tehakse kõigile neile geenikaardid.

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE

Rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli aulas 24. augustil 2018. Austatud Eesti Vabariigi president, austatud ministrid, ekstsellentsid, head kolleegid rektorid, head kolleegid ülikooli nõukogus ja senatis, akadeemilise pere liikmed, daamid ja härrad! Minu üliõpilased! Alustan siit kõnetoolist oma esimest sõnavõttu Tartu Ülikooli 86. rektorina. Auväärsete eelkäijate eeskujul ja valimistel ülikooliperele antud lubaduste täitmiseks pühendun Tartu Ülikooli ja tema inimeste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna arukal juhtimisel.

Tartu Ülikool avalikustas vastuvõetute nimekirjad

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE

Diabeedikalkulaator on teadusuuringutel põhinev rakendus, mis ennustab, kui suure tõenäosusega inimene diabeeti haigestub. Geeniandmeid ja elustiili näitajaid kasutades arvutab diabeedikalkulaator haigestumisriski täpsemalt kui varasemad. Uudset diabeedikalkulaatorit tutvustas Prantsusmaal, rahvusvahelisel teadlaste kokkusaamisel ESOF Tartu Ülikooli genoomika instituudi ja Eesti geenivaramu IT arendusjuht Kristjan Metsalu, kirjutab ERR Novaator.

Oleme Eestis järjepidevalt investeerinud personaalmeditsiini, et saaksime juba käegakatsutavas tulevikus kasutada geeniinfot igapäevameditsiinis. See võimaldab meil pakkuda inimestele efektiivsemat ravi ja ravimeid, kuid avab täiesti uued võimalused ka haiguste ennetamiseks, ütles täna, 13. juulil Prantsusmaal Toulouse’s üleilmsel teadusfoorumil EuroScience Open Forum esinenud tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Tartu Ülikool ootab genoomika instituudi Eesti geenivaramu kollektiiviga liituma projekti assistenti, kelle ülesandeks on toetada TÜ genoomika instituudi Eesti geenivaramu personaalmeditsi

9.-14. juulini toimub Toulousis, Prantsusmaal Euroopa suurim teadusfoorum EuroScience Open Forum, kus tutvustatakse messialal Eesti teadussaavutusi läbi nutika elukeskkonna, e-tervise ja küberturvalisuse valdkondade. Osana Eesti Vabariik 100 rahvusvahelisest programmist osaleb esimest korda Eesti Science to Business programmis oma sessiooniga, kus arutletakse personaalmeditsiini võimaluste teemadel Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti osalusel.