Uudised

Pressiteade 11.12.2009 Geenivaramusse jättis täna oma andmed 40 000-s geenidoonor Kui möödunud aastal rõõmustas TÜ Eesti Geenivaramu 20 000-nda geenidoonori saabumise üle, siis tänaseks on see number kahekordistunud - äsja jättis varamusse oma terviseandmed ja koeproovi 40 000-s geenidoonor.

Tartu Ülikooli nõukogu otsusega 27. novembrist 2009 muudeti Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu inglisekeelset nimetust. Alates 1. detsembrist 2009 on selleks Estonian Genome Center, University of Tartu.

PRESSITEADE 14.05.2009 Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmebaas kasvab endiselt heas tempos ja inimeste huvi on jätkuvalt suur. Eile liitus geenivaramuga juba 35 000 geenidoonor.

Loe edasi: http://www.euengage.org/mariandtonu.html

Rahvusvahelised projektid:

Sigrid Sõerunurk [email protected] Kuigi vaat et ülepäeviti tuleb maailma eri paigust teateid kas religiooni, homoseksuaalsuse, maitsmise, suitsetamise või muu taolise geeni avastamise kohta, ei ole TÜ eksperimentaalpsühholoog Jüri Alliku sõnul üksikgeenide otsimine väga edukas olnud. Allik ei pea üksikgeenide jahtimist ka väga perspektiivikas. Kui üks teadlane leiab mingi seose, võib tema kolleegi uurimus selle järgmisel hetkel ümber lükata.

Tartus täna alanud ja homme lõppeval rahvusvahelisel geenifoorumil vaadatakse geeniuuringute tulevikku.

TARTU ÜLIKOOLI EESTI GEENIVARAMU Pressiteade 10.09.2009 Geeniteadlaste rahvusvaheline tippkonverents HGV2009 toimub tänavu esmakordselt Tallinnas. Reedel, 11. septembril avatakse Tallinna Hotellis Viru mainekas rahvusvaheline geeniteadlaste konverents, mis on pühendatud inimgenoomi varieerumise uurimisele. Kohal on maailma tippteadlased, ligi 140 osalejat on Eestisse sõitnud kahekümnest erinevast riigist, s.h. USA, Suurbritannia, Kanada ja Hollandi teadlased. Eelmisel aastal peeti konverentsi Torontos.

12.–13. juunil toimub Tartus Baltikumi suurim geneetikale ja genoomikale pühendatud teaduslik konverents Geenifoorum 2009 «Uued horisondid genoomikas». Konverents annab ülevaate olulisematest arengutest genoomikas ja biomeditsiinis, tutvustab uuemaid teadussaavutusi ja kirjeldab nende praktikasse rakendamise võimalusi.

Kui kaugel on aeg, mil arst saab meile tõve korral välja kirjutada personaalselt meile mõeldud ravimi? Milliseid andmeid talletatakse biopankades ja millised eetilised küsimused sellega seoses võivad tekkida? Mis on nn kellageenid? 12. juunil algab Tartus 8. rahvusvaheline geenifoorum, kus maailma tippgeneetikud arutlevad just neil ja paljudel teistel huvitavatel teemadel.

See kõik ei ole üldsegi keeruline. Teilt võetakse vereproov ning te vastate küsimustikule oma eluviiside – söömise, liikumisaktiivsuse, töö iseloomu jm tervist mõjutavate harjumuste, samuti oma praeguse terviseseisundi ning sugupuu kohta. Need ongi geenidoonoriks saamise käigud. Edaspidine jääb juba Tartu Ülikooli teadlaste hooleks. Laboris eraldatakse doonorite vereproovidest pärilikkusaine DNA ning pannakse see hoiule biohoidlasse. Vedelas lämmastikus temperatuuril -135 kraadi püsivad proovid tarvitamiskõlbulikena isegi aastasadu.

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramuga on liitunud juba 20 000 edumeelset inimest, eesmärk on aga kokku koguda 100 000 inimese geeniproovid ning küsitlusandmed. Täna ühines TÜ Eesti Geenivaramuga 20 000-ndes geenidoonor. Ühest küljest on tegemist vaid viiendikuga seatud eesmärgist, teisest küljest on see aga juba tervelt 20 000 eestimaalast, kes on otsustanud oma andmed Eesti Geenivaramusse jätta. Tänu nendele inimestele on Eesti Geenivaramu näol tänaseks tegemist ühe täiesti arvestatava suuruse ja tähtsusega biopangaga.

PRESSITEADE 22.10.2008 23.- 25. oktoobril 2008.a. toimub Saaremaal Kuressaare Kultuurivara Konverentsikeskuses Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverents. Kohal on kogu Eesti geeniteadlaste eliit - kõik, kes geneetikaga vähegi seotud, kogunevad sel nädalvahetusel Kuressaarde, lisaks mitmed välisesinejad. Tegemist on geneetikute iga-aastase kokkutulekuga, kus tänavu peetakse ettekandeid veel eesti keeles.

Tänasest saab Tasku ostukes­kuse esimese korruse aatriu­mis registreerida end tartla­seks ning geenidoonoriks. Ka on Taskus võimalik re­gistreerida lemmiklooma. Geenidoonoriks saamise kohta on võimalik saada rohkem informatsiooni 27. septembri­ni iga päev kella 10-21. Samas on võimalik endale koheselt ka aeg broneerida. Nädalavahetusel on aga võimalik Geenivaramuga rohkem tutvust teha Tallinnas, messil LAPS ja PERE 2008, mis toimub 27.-28. septembrini Saku Suurhallis.

Kui seni on Eesti geenivaramu andmekogumine käinud valdavalt perearstide kaudu, siis sellest sügisest on asutud looma ühest arstist sõltumatuid geenidoonorite vastuvõtu punke. „Oleme sõlminud andmekogumise lepingud rohkem kui neljasaja perearstiga ja nende nimistus olevad inimesed saavad varamuga liituda endiselt oma perearsti vahendusel. Praegu mitmele poole maakondadesse loodavad nn avatud doonorpunktid on mõeldud eeskätt neile inimestele, kelle perearstid ei ole meie andmekogujad,” ütleb geenivaramu turundusspetsialist Kristiina Gerassimova.

ETV saatesarja Puutepunkt raames kajastati TÜ geenivaramu tegevust. Geenivaramut kajastav minisari koosneb neljast osast ja annab vastuse küsimustele miks üldse on Eestis geenivaramut vaja, kuidas saab doonori vereproovist geeniproov, kuidas hoitakse varamus geenidoonorite DNA-proove ja küsitlusandmeid, kuidas tehakse geenikaarte ja mida nende pealt on võimalik välja lugeda.

2005. aastal alanud Eesti-Läti Valga ja Valka maakondi haarav päriliku vähi ennetusprojekt on jõudmas lõpule. Euroopa Liidu poolt toetatud projekti raames on Eesti Geenivaramu kogunud Valgamaal üle 10 000 vähiriski-ankeedi ning need on geneetikute ning onkoloogide poolt praeguseks ka läbi töötatud. Ankeedi täitnud inimeste seast ligi 7% valiti välja täiendavaks nõustamiseks ning neilt võeti ka DNA proovid.

Taiwanis valmistatakse ette ulatusliku geeni- ning terviseandmeid sisaldava biopanga loomist. Sel puhul toimus Taipeis esinduslik rahvusvaheline nõupidamine, kus Suurbritannia, Hiina ja Saksamaa biopankade esindajate kõrval tutvustas Eesti geenivaramu kogemusi ning käekäiku selle algataja ning eestvedaja prof. Andres Metspalu.

Eesti Geenivaramu kõige agaram andmekoguja, Elva perearst Helgi Andre saatis varamu andmepanka viiesajanda geenidoonori vereproovi ja küsitlusandmed. Geenivaramu on sõlminud lepingud 434 andmekogujaga, selle nädala seisuga on kokku kogutud 11 065 doonori andmed. „Elvalased tunnevad geenidoonoriks saamise vastu suurt huvi, see on tavaline, et varamuga liituvad terved suguvõsad - vanavanemad ühes laste ja lastelastega. Minustki sai andmekoguja põhiliselt seetõttu, et inimesed tulid ja soovisid doonoriks hakata,” lausus Helgi Andre.

TARTU ÜLIKOOL Pressiteade 10. oktoober 2013